Muusikud muusikast: Sandra Nurmsalu

Sandra Nurmsalu on omanäoline Eesti lauljatar. Ta on teinud koostööd mitmete erinevate muusikutega ja esindanud Eestit Eurovisioonil. Hetkel töötab Priit Pajusaarega uue materjali kallal ning osaleb P.Pajusaare ja A. Ilvese „Soovide puu“ looga 3. korda Eesti laulu konkursil. Kontserte annab koos pianist Pille Piiri või oma ansambliga.

Millal tundsid, et muusika on sind päriselt endale saanud? 

Olen tegelikult seda sisimas koguaeg teadnud. Ema-isa ikka räägivad, et lebasin beebina võrevoodis, muudkui vaatasin lakke ja lalisesin omaette. Sealt edasi on teadlikke mälestuskilde kusagil ilmselt 2-aastasest, et istusin oma toa põrandal ja tajusin, et muusika ja justnimelt inimhääl on midagi erilist.. südame all oli soe. Raske on seletada ja sõnadesse panna neid uduseid esimesi mälestusi, kuid nad on olemas, ka salvetusel kassetikujul. Alguses laulsin koos isa ja emaga kodus, siis tulid esinemised lasteaias, koolis ja nii edasi.

Eestlane pole aldis kiitma, kuid hea sõna kahtlemata inspireerib ja innustab. Millal sind viimati kiideti muusika eest?

Tegelikult just äsja. Tohutult enesekriitiline nagu ma olen, hakkasin kurtma ja siis püüti välja tuua neid positiivseid külgi sinna veakeste vahele (naerab – toim.).

Keda ise kiidaksid Eesti muusikamaastikul?

Oi, Eesti on imelisi heliloojaid, instrumentaliste ja lauljaid triiki täis! Kuskohast peaksin alustama? Olgu, oma mätta otsast vaadatuna pean kiitma Priit Pajusaart, kellega mul on suur rõõm ja au koos töötada. On kohe lihtsalt selline ilusa meloodia ja helikeele geenius! Ja muidugi Pille Piir – haruldaselt helge ja õrna tunnetusega pianist, kellega koos kontserte anname. Ja tôesti kui nüüd laiemalt Eesti muusikamaastik ette võtta, siis seda võiks ju rääkima jäädagi – meil on maailmatasemel klassikaline muusika, meil on omanäoline folk (ja selle erinevad vormid), meil on tippkvaliteedis jazzi, ka popmusa on pärleid täis ja nii edasi. Meil on tõelisi maailmanimesid ja meil on palju häid õppejõude, kes uusi talente suunavad ja kannustavad. Rikas riik!

Ega diplom ei tee veel profiks. Mis peale paberi eristab sinu arvates profimuusikut harrastusmuusikust?

Vastutus ehk? Et kui sa teed muusikat oma põhitööna, siis sinust saavad välja minna vaid hästi läbi töötatud, tunnetatud ja põhjendatud helid. Sa pead looma kvaliteeti, sul on publik, kes kvaliteeti eeldab ja ootab, samuti sõltuvad sinu hetke pusimistest sinu järgmised tellimused – kas neid tuleb? Inimene ostab oma raske tööga teenitud palga eest pileti sinu kontserdile ainult siis, kui sa teda oma muusikaga kõnetada suudad. On sul talle midagi inspireerivat pakkuda, et ta tooks tükikese oma ajast sinu hoolde? Sinu muusikaline kvaliteet, sõnumid on millised? See vastutus on ikka hoopis teine kui harrastajal.

Mis ja kus on koht, kus vabal õhtul meelsasti aega veedaksid? Kui on avalik koht, siis kes võiks olla seal laval?

Oma kodu! Raudkindlalt. Ma lihtsalt olen loomult introvertne ja naudin kõige rohkem teki sisse kerra keeramist ja lihtsalt oma kodus oma perega olemist.

Soovita pala, plaati või kontserti, mis sinu arvates on (viimase aja) parimaid kuulamiselamusi.

Mulle tegelikult on lapsest saati südames ansambli Oort 2001.a album „OORT“. See on midagi väga erilist. Ja seda plaati kuulan igal ajal hea meelega!

Mis on sinu enda sulest ilmunud paladest / plaatidest / videotest selline, mida uhkusega esitleksid?