Mihhail Gorbatšov ja Linnar Priimägi aktsioonis, eesti mees päästab Ameerikas indiaani keelt, Läti iseseisvusaja kõige populaarsem linateos – seda kõike pakub Pimedate Ööde filmifestivali Balti võistlusprogramm.
14 linateosest, mis hakkavad Balti parima filmi auhinnale kandideerima, on viis Eestist, viis Lätist ja neli Leedust. Valikus on seitse pikka dokumentaal-, kuus mängu- ja üks animafilm.
Eestit esindavatest filmidest kolm jõuavad siinse publiku ette esimest korda.
Manfred Vainokivi portreteerib dokumentaalfilmis „Mephistopheles” Eesti humanitaaria enfant terrible´it Linnar Priimäge, kelle kaudu ilmutab Mephistopheles – kõike eitav vaim – ennast aeg-ajalt Eesti rahvale, vallandades ühiskonnas kaose. Liivo Niglase dokumentaalfilmis „Keelepäästja” üritab keeleuurija Indrek Park teha kõik endast oleneva, et päästa väljasuremisest mandanite, Põhja-Dakota preerias elavate indiaanlaste keel. Aljona Suržikova otsib aga dokumentaalfilmis „Ankeet” üles oma kunagised, ennast tema sõbravihikusse jäädvustanud klassikaaslased, et uurida, kas nende unistused on täide läinud. Selle tulemusena avaneb vaataja ees Eesti taasiseseisvumise ajal koolis käinud vene noorte koondportree.
Eestis juba esilinastunud mängufilmidest on kavas Veiko Õunpuu „Viimased” ja Janno Jürgensi „Rain”.
Valik on kokku pandud võimalikult värsketest kunstiküpsetest filmidest.
Lätit esindavate linateoste kõige värskem täiendus on Vitali Manski dokumentaalfilm „Gorbatšov. Taevas”, milles autor läheb külla Nõukogude Liidu viimasele juhile, kes elab rahva poolt unustatuna hiigelsuures valitsuse villas. Lätis elava nimeka vene dokumentalisti film esilinastub vahetult enne PÖFFi maailma suurimal, Amsterdami dokumentaalfilmide festivalil.
Dzintars Dreibergsi sõjadraama „Hingede torm” on Läti taasiseseisvusaja populaarseim film, mis kogus sealsetes kinodes 227 000 vaatajat. Suurejooneline lugu I maailmasõja keerises sündivast Läti riigist eri leerides võitlema sunnitud noormehe silme kaudu kandideerib koguni 11 Läti filmiauhinnale Suur Kristaps. Esimest korda maailmas jõuab Eesti publiku ette selle režissööriversioon.
Ilze Burkovska-Jacobseni dokumentaalne animafilm „Minu lemmiksõda” on autori kasvamise ja totaalsele ideloogilisele ajupesule vastuhakkamise lugu Nõukogude Lätis aastatel 1970–1990. Tegu on rahvusvaheliselt ühe enim levinud tänavuse Läti filmiga, mis võitis auhinna ka Annecy animafilmide festivalil.
Lätist kuuluvad valikusse veel Ivars Zviedrise dokumentaalfilm „Läti koiott” – Läti-Vene piiri äärses pärapõrgus elavad lätlased smugeldavad vietnamlasi üle piiri, et äraelamiseks raha teenida – ja Dace Pūce mängufilm „August välja”, milles elava fantaasiaga 10-aastasest poisist saab mõtlematu teo tagajärjel väikese linnakese must lammas.
Tuntuim Leedu esindaja on ühe sealse juhtlavastaja Šarūnas Bartase ajalooline draama „Hämaras”, mis räägib II maailmasõja järgsetest aastatest, kui ühed leedukad olid metsas ja teised tegid uue võimuga koostööd. Film valiti ka tänavuse Cannes´i festivali võistlusprogrammi.
Giedrė Žickytė dokumentaalfilmi „Hüpe” peategelane on Simas Kudirka, kes põgeneb 1970. aastal Atlandi ookeanis seilavalt Leedu kalalaevalt ja palub USAst poliitilist varjupaika. Temast saab külma sõja ettur.
Dokumentaalfilm „Eeskujulik käitumine” süüvib mõrva(de) eest eluks ajaks vangi mõistetud inimeste mõttemaailma. Filmi autor Audrius Mickevičius kaotas ise mõrvari käe läbi oma venna ja tegi läbi pika teekonna vihast andestuseni. Film valmis postuumselt, sest režissöör suri enne selle lõpetamist raske haiguse tagajärjel. Töö viis lõpule tema kolleeg Nerijus Milerius. Leipzigi festival on tunnustanud filmi Kuldtuviga.
Marat Sargsyani debüütmängufilmis „Uputust ei tule” leiab aga mitmes riigis palgasõdurina võidelnud kolonel end olukorrast, kui tema enda kodumaal puhkeb kodusõda.
Balti võistlusprogrammis linastuvad:
Läti
– „Hingede torm” (Dvēseļu putenis), rež Dzintars Dreibergs
– „Gorbatšov. Taevas” (Gorbačovs. Paradize), rež Vitali Manski
– „Läti koiott” (Valkātājs), rež Ivars Zviedris
– „Minu lemmiksõda” (Mans mīļākais karš), rež Ilze Burkovska-Jacobsen
– „August välja” (Bedre), rež Dace Pūce
Leedu
– „Eeskujulik käitumine” (Pavyzdingas elgesys), rež-id Audrius Mickevičius ja Nerijus Milerius
– „Hämaras” (Sutemose), rež Šarūnas Bartas
– „Uputust ei tule” (Tvano nebus), rež Marat Sargsyan
– „Hüpe” (The Jump), rež Giedrė Žickytė
Eesti
– „Mephistopheles”, rež Manfred Vainokivi
– „Rain”, rež Janno Jürgens
– „Ankeet”, rež Aljona Suržikova
– „Viimased”, rež Veiko Õunpuu
– „Keelepäästja”, rež Liivo Niglas
Filme hindab rahvusvaheline žürii.
Balti filmide võistlusprogrammi piletite eelmüük algab 6. novembril. 6.–8. novembrini on kõigi kinodes toimuvate PÖFFi seansside piletid müügil 5-eurose soodushinnaga. Ka virtuaalsete seansside pileteid saab osta alates 6. novembrist ja nende hinnaks on 8 eurot. Virtuaalne PÖFF jõuab publikuni veebiplatvormide Shift72 ja Elisa Stage vahendusel.
24. Pimedate Ööde filmifestival leiab aset 13. novembrist 29. novembrini kombineeritud kujul – filme saab esimest korda vaadata nii kinodes kui virtuaalselt üle kogu Eesti.
PÖFFi esitlevad Elisa ja Nordic Hotel Forum.
