Avaleht Film Suurima tootmistoetuse sai Magnus Kirdist kõnelev dokfilm “Tagasitulek“
Suurima tootmistoetuse sai Magnus Kirdist kõnelev dokfilm “Tagasitulek“

Suurima tootmistoetuse sai Magnus Kirdist kõnelev dokfilm “Tagasitulek“

Eesti Filmi Instituut (EFI) eraldas 2021. aasta esimeses dokumentaalfilmide toetusvoorus kodumaistele dokfilmidele 564 000 eurot.

Suurima tootmistoetuse 85 000 eurot pälvis odaviskajast Magnus Kirdist kõnelev dokfilm „Tagasitulek“, mille režissöör on Steiv Silm ja produtsent Ülo Pikkov stuudiost Silmviburlane. Tegu on haarava spordidokumentaaliga, mis jäädvustab 2019. aasta Doha MM-il dramaatilisel moel hõbemedali võitnud, kuid tõsiselt õlga vigastanud Kirdi teekonda ühest senise elu sügavaimast august tagasi maailma tippu.

Seekordses voorus olid paljud toetust saanud režissöörid naised. Matthias Azoulay ja William Mermoudi film „Kelly” (Oree Films) sai 80 000 eurot, Heilika Pikkovi ja Liina Särkkineni film „Minu pere ja muud klounid“ (Silmviburlane) sai 79 000 eurot, Kadriann Kibuse „Võitlus tuleviku nimel“ (Rebel Frame) 72 000 eurot, Kullar Viimse „Mehe valu“ (Rühm Pluss Null) 69 000 eurot ja Eeva Mäe esimene täispikk dokumentaalfilm „Armastuskiri Marilt“ (Allfilm) 65 000 eurot. Dokumentaalfilmide arendustoetusi andis EFI üheksale projektile.

Dokfilmide arendus- ja tootmiseelarve on viimastel aastatel järjekindlalt kasvanud, jõudes mulluselt 690 000 eurolt tänavu 1,1 miljonile eurole. „See annab võimaluse toetada senisest enam suure-eelarvelisi dokfilme, maksta režissööridele ja filmi meeskonnale õiglast töötasu ning teostada ideid täies mahus tehnilises ja kunstilises kvaliteedis kompromisse tegemata. Ühtlasi on see eeldus järjest tihenevas rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks,” selgitas EFI dokiekspert Filipp Kruusvall ja lisas, et loodetavasti avab see eesti dokumentalistika jaoks uusi uksi nii Eesti kinolevis kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Toetust said nii potentsiaalsed kinohitid ja festivalimenukid kui ka kitsamalt eesti kultuuri jaoks olulised projektid. „Head meelt teeb mitme tugeva autorifilmi töösse minek. Oluline on uuenduslike ja kunstiliselt piire kompivate filmikavandite olemasolu, mis on parim märk eesti dokumentalistika elujõulisusest,” sõnas Kruusvall.

Tootmis- ja arendustoetust saanud filmide teemad näitavad, et senisest suuremat tähelepanu on võitnud sport. Meeldiva tendentsina võib esile tuua, et eesti dokumentalistika on võtmas ühiskondlike protsesside suhtes osavõtlikumat positsiooni. Märkimisväärne osa nii toetust saanud kui ka joone alla jäänud projektidest on fookusesse võtnud keskkonnaküsimused. Samuti on filmilugude keskmes esindatud perekond selle sõna kõige laiemas tähenduses.

Kokku esitati kevadisse vooru 12 tootmis- ja 14 arendustoetuse taotlust. Järgmine dokumentaalfilmide tootmis- ja arendustoetuste voor toimub 31. augustil.