VIDEO! Hannes Võrno: ühiskonna üks nõrkus see, et inimesi ei seo mitte niivõrd sõprus, kuivõrd äri
Tallinna Televisiooni “Suvestuudio” käis oma suvisel ringsõidul Otepää Golfikeskuses, kus üheks saatekülaliseks oli näitleja ja reservväelane (auastmelt kapten) Hannes Võrno, kellega saatejuhil sai pikalt ja laialt elust räägitud. Kui reporter Katrin Hinrikus küsib Hannes Võrnolt, kuidas ta suudab olla nii julge, jõuline ja enesekindel mees, vastab too küsimusega: “Aga keda ma kartma peaksin?” ja jätkab selgitusega: “Mul on kogu elu olnud üks reegel, mis on aidanud mõistust säilitada: ma pole kunagi olnud kellegagi sõber või vaenlane raha pärast!” Tema sõnul on ühiskonna üks nõrkus see, et inimesi ei seo mitte niivõrd sõprus, kuivõrd äri; ei seo maailmavaade, vaid ühine sissetulek. Tema ise aga pole sedavõrd halb või vastupidi, hea mees, et raha pärast vaenlasi omada. “Ma olen selles vanuses, et kui ma räägin tõtt, läheb see inimestele rohkem peale, ja ma ei viitsi valetada, mul pole nii hea mälu,” lisab ta oma julguse kohta tõtt rääkida.
Tee asju tõeliselt ja kirega
Nooremate meeste jaoks ütleb ta, et kui saaks aega tagasi kerida, siis teeks paljusid asju, mida tegi ülejala, nüüd juba südamega. “Tambiksin pilli, harjutaksin iga päev ikka tõsiselt mitu tundi klaveri taga, ja kui sporti teeksin, siis jooksesin tõsiselt, mitte ei teeks treeneri pärast pargis mõnda ringi, sest kõiki asju peab tegema vaid enda pärast,” seletab Hannes. “Kui käid trennis, siis tule tagasi nii, et oled täitsa märg, ära käi seal staatust otsimas. Tee asju tõeliselt ja kirega!”
Noortele edastab Hannes Võrno teadmise, et nende maailm on tänasel päeval sedavõrd avaram ja enampakkuvam, et edukus ja hakkamasaamine seisneb peamiselt selles, kui ruttu nad õpivad aega planeerima. Ükski lapsevanem ei tohiks tema sõnutsi keelata lapsele näiteks arvutis olemist või midagi muud, aga iga asja jaoks peab olema oma aeg, ja tegevusi peaks olema rohkem, sest erinevate asjadega tegelemine arendab inimest. Kui inimene tegeleb vaid ühe asjaga, siis ta käib lihtsalt maha. “Noortele võin öelda, et ma kadestan teid, sest te olete õpihimulisemad, andekamad, tublimad, paremad, kui meie ja nii see peabki olema! Ainuke, mida meil on rohkem, on elukogemus, kõik muu on noortel parem kui meil!” rõhutab ta.
Armasta oma maad ja armasta oma vanemaid
Samas lisab Hannes, et tuleb olla see, kes sa oled ning hoida väärtusi. “Armasta oma maad ja armasta oma vanemaid! Me võime olla tolerantsed teiste kultuuride suhtes, reisime ja oskame keeli ning peaksime märkama, et paljudes kultuurides on laste ja vanemate suhe selline, nagu ta võikski olla. Vanemad ei taha ju lastele halba. Ja vanemad peaksid aru saama, et lapsed pole nende omand, nad on sündinud, et ühiselt eluteel edasi minna,” selgitab Hannes Võrno. “Lapsed on samuti isiksused, nad on väiksemat kasvu täiskasvanud. Ma suhtun lastesse ja noortesse lugupidavalt, ja seda tõsiselt!”
Suurim eesmärk on hingerahu
Oma suurema eesmärgi kohta ütleb ta, et selleks on hingerahu — et õhtul magama minnes oleks möödunud päeva üle hea meel ja et hommikul oleks õnn silmi avada ja näha inimesi, kellega koos päevale vastu minna. “Kui ma teen tööd, siis täiega ja kui molutan, siis ka täiega,” muigab Hannes. “Teen seda suure asja nimel ja see asi on hingerahu.” Kui aga jätta kõrvale kaitsevägi, poliitika ja meelelahutus, siis mis teeb Hannese õnnelikuks? “Neid asju on palju, need on pisikesed üksteise märkamised, mida pakuvad lähedased. Ma olen uhke isa, sest mu poeg on sõjaväes ja ta ei virise, talle meeldib seal,” räägib ta, jutustades lisaks loo sellest, kuidas poeg palub tal tuua pakk vajalike asjadega siis, kui kõigil on külastuspäev, sest ta ei taha privileege.
Õnnelikuks teevad pisiasjad
Hannes lisab, et talle jääb silma ja meeldib kõik positiivne — see, et liikluses on inimesed viisakamaks muutunud ja tänavad mingi žestiga, kui annad teed, ja need ongid need õnnelikuks tegevad pisiasjad. Tema sõnutsi on koostegemine teiste heaks ja teiste inimeste teenimine õilsad asjad. ” Kui teiste inimeste teenimise mõiste saab Eestis laiema kõlapinna, siis oleme me rahvana õnnelikumad,” seletab ta. “Me oleme üles kasvanud ajal, mil kaks põlvkonda teavad, et teenimine tähendab ainult raha. Ei räägitud ei Jumala, ühiskonna ega teiste inimeste teenimisest.” Ta toob hea näitena mitme Lõuna-Euroopa maa kultuuri, kus paljud tervitused tähendavadki “Teie teenistuses!”, mis tähendab, et teise inimese heaks midagi teha on auasi. Hannese sõnul usub ta ka Eesti inimestesse, meie lastesse, et neist tulevad planeedi parimad inimesed.
Inimesed oleksid valmis maksma selle eest, et kajastataks häid uudiseid
Hannes Võrno juhib tähelepanu ka meedias levinud arusaamale, et hea uudis pole uudis, ja inimesed on sellega harjunud. Vaja oleks aga prohvetit, kes ütleks: “Kuulge, see on lihtsalt äri!” — kellegi jaoks on see teenimisvõimalus, kui uudised on vaid negatiivsed! Tegelikult oleksid inimesed valmis maksma selle eest, et kajastataks rohkem häid uudiseid, asi on kokkuleppes meediaga, et nad pakuksid sama hinna eest uudiseid, mis ei pea olema ilmtingimata negatiivsed. Mis aga puutub rahulolusse, siis ütleb Hannes, et see tuleb saavutada nii, nagu mindi omal ajal ohtlikele retkedele, et tuua ookeanide tagant kivikesi naistele või vürtse — saanuks ka nendeta, aga need muutsid elu huvitavamaks, sellest sai seiklus. Mitte et tuleks taskuid täita, vaid taas, et tuleks hingerahu. “Puusärgil pole taskuid, pigem siis anda elus endast kõik, mis sul anda on,” resümeerib ta.
Poliitikas eesmärk muuta valla juhtimine poliitikavabaks
Saatekülaline lükkab ümber väite, et ta läheb tagasi poliitikasse, ta ei kuulu isegi ühtegi erakonda. “Ma lähen valimistele vastu eesmärgiga muuta valla juhtimine poliitikavabaks,” ütleb ta. “Kohalikus kogukonnas mängivad rolli hoopis teised asjad. Ma lähen valla elu korralduslikule poolele ja kui inimesed mind usaldavad, siis ma tõestan, et saab ka nii.” Lõpetuseks soovitab ta kõigil unistada suurelt, sest vaid nii näeb, kuidas kõik reaalsuseks muutub.
