Parim metsamajandaja 2014 on Hallan Muusikus Lääne-Virumaalt

16. augustil kuulutati Vango puhketalus toimuval metsamajandajate kokkutulekul välja Parim metsamajandaja 2014. Austava tiitli sai tänavu Hallan Muusikus Lääne-Virumaalt.

Konkursil anti lisaks välja ka kuus eriauhinda:

Tubli metsauuendaja – Maret Soobik Viljandimaalt
Tubli metsale uue võimaluse andja – Madis Kinks Valgamaalt
Tubli eurotehnika võimaluste kasutaja – Aare-Villu Kattel Hiiumaalt
Tubli pärandkultuuri hoidja ja loodushariduse edendaja – Priit Adler Lääne-Virumaalt
Tubli teede ehitaja – Roman Šmeljov  Ida-Virumaalt
Tubli noore metsa hooldaja – Arvo Kruup Raplamaalt

Tänukirja said ka ühistud, kes on aastaid aktiivselt tunnustamise väärilisi metsaomanikke konkursile esitanud: Viru-Lemmu Metsaselts, Hiiumaa Metsaselts, Valgamaa Erametsaühing, Vardi Erametsaselts ja Iisaku Metsaühistu.

Parima metsamajandaja konkurss on jätk 20 aastat toimunud talumetsamajandajate konkursile ja seda korraldab Eesti Erametsaliit. Peaauhinna, mootorsae, pani konkursi võitjale välja Husqvarna Eesti OÜ.

Tänavu otsustati konkursi nime muuta, sest talu mõiste on ajas teisenenud. Metsa head majandajad väärivad tunnustust selgi juhul, kui nende elukoht on linnas või nad tegutsevad ettevõtjana. Selleks, et väärtustada metsaomanikuks olemise erinevaid tahke, autasustati tublimaid konkursil osalejaid nüüdsest kategooriate kaupa.

Tunnustatud metsaomanikke iseloomustab loodust austav suhtumine, avatus, leidlikkus ja koostöösoov. Kasvava metsa eest kannavad kõik autasustatud metsaomanikud hästi hoolt, seejuures parandatakse sageli ka eelkäijate tehtud vigu. Lisaks on tänavuste tublimate metsaomanike seas loodushariduse ja külaelu edendajaid.

„Loodust saab kaitsta ja maaelu arendada üksnes omanikega koostöös. Eestis on palju tublisid metsaomanikke, kelle arvamust kaalukate otsuste tegemisel võiks riik senisest palju enam arvestada,“ ütles Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Aira Toss.

Kokkutulnud külastasid ka eelmise aasta parima talumetsamajandaja Elmut Kööseli metsi ning pidasid seminari Eesti ja maailma metsanduse teemadel.

Parim metsamajandaja

Hallan Muusikus

Avispea küla, Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa

Hallan Muusikus on metsaomanik, kelle jaoks on metsaga tegelemine puhkus ning mets eelkõige koht, kus lõõgastuda ning end hästi tunda. Oluline ei ole omanikule niivõrd metsast saadav tulu, kui see, et metsal läheks hästi. Kõik metsakasvatuslikud tegevused on läbi mõeldud ning hästi korraldatud. Metsa majandab ta koostöös ühistuga.

Hallan on ise öelnud, et talle meeldib jälgida metsa arenemist ja muutusi, mis on näha pärast tehtud töid. Töid kavandades on ta püüdnud oma senistest vigadest õppida ning tänu sellele on mets hooldatud ja hästi majandatud.

Omaniku metsades avaldavad muljet suured uuendusmahud. Ta on ka metsa juurde ostnud ja kõikidele lankidele taimed istutanud. Ka noorendikud on korralikult hooldatud. Valgustusraied on metsas tehtud õigeaegselt ning korralikult ning juba on omanikul pandud paika aeg, millal tuleks järgmised valgustusraied teha.

Metsas on olnud ka ulatuslikke tormikahjustusi, mis on likvideeritud. Kahjustatud aladel on tehtud metsauuendust.

Muusiku peamine sissetulekuallikas on põllumajandus, kuid ta tegeleb ka oma metsast küttepuude varumise ning müümisega. Hea läbisaamine on metsaomanikul ka jahimeestega.

Tubli metsauuendaja

Maret Soobik

Viljandimaa, Abja vald

Maret Soobiku metsas on näha, et omanik on metsa kõvasti aega panustanud uue metsapõlve kasvama panemiseks ja selle hooldamiseks. Metsatöid on planeerinud peamiselt Mareti abikaasa Mart Soobik. Omanik teeb koostööd ka erinevate metsaühistutega.

Metsas on suured istutusmahud – on näha, et metsaomanik on raie järel panustanud uue metsapõlve rajamisele ja hooldamisele hulga aega ning kavatseb seda ka edaspidi teha. Kultuuride ümber on rajatud ulukiaed, mis täidab 100% oma eesmärki: männi- ja kuusenoorendikud on kenasti kasvama läinud ja kosumas.

Omanik on ka teadvustanud, et puit igavesti metsas ei seisa ning küpse metsa raiunud.

Tubli metsale uue võimaluse andja

Madis Kinks

Valgamaa, Otepää vald, Raudsepa küla

Madis Kinks on metsaomanik, kes hoolib metsa heast käekäigust ning tunneb rõõmu selle hooldamisest. Metsa näeb ta tervikuna koos seal elavate loomade, lindude, puude, putukate ja kõige muu elavaga. Keskkonnasõbralikku metsamajandamist edendava metsaomanikuna on ta ka EEML PEFC rühmasertifikaadi liige. Metsa majandab omanik koostöös Valgamaa Erametsaühinguga, kus on  konsulentidelt enda sõnul alati head nõu ja abi saanud.

Metsaomanikus sai Madis nii, et ostis rüüstatud 72,8 ha suuruse metsakinnistu, mida hakkas järgemööda majandama ja korrastama. Praeguseks on kõik laastatud alad uuendatud ning metsades hooldusraiedki tehtud.

Tubli eurotehnika võimaluste kasutaja

Aare-Villu Kattel

Hiiumaa

Aare-Villu Kattel võtab metsamajandamist tõsiselt ning panustab selle heasse käekäiku.

Oma metsast saadud puidule annab taluperemees uue elu ehitades – vastse elumaja ja selle juurde kerkivate abihoonete ehitamiseks on kasutatud peamiselt oma metsast saadud puitu. Lisaks teeb metsaomanik küttepuid.

Aare-Villu on tarmukalt ära kasutanud ka erinevad eurotoetuse võimalused – eelkõige vajaliku tehnika ostmiseks. Seda kasutab ta nii oma metsa majandamiseks kui ka teenuste osutamiseks ümberkaudsetele metsaomanikele.

Tubli pärandkultuuri hoidja ja loodushariduse edendaja

Priit Adler

Metsamõisa, Järsi küla, Tamsalu vald, Lääne-Virumaa (endine Järvamaa)

Priit Adler väärtustab oma kodukohta selle huvitava ajaloo ja loodusrikkuste tõttu. Ta on metsaomanik, kes on oma südameasjaks võtnud tuua linnainimesed metsa ja näidata neilegi selles peituvaid rikkusi.

Metsas on tehtud korrektselt uuendustööd, kaevatud kraave ning ehitatud tee. Tubli pärandkultuuri edasikandja ja loodushariduse edendajana arendab Priit puhta vee teemaparki. Praegu on Priidul käimas koolituskeskuse ehitus. Huvitavaid plaane, mida metsas just loodusturismi vallas teha, on aga veel kuhjaga.

Tubli teede ehitaja

Roman Šmeljov

Kuningaküla, Illuka vald,  Ida-Virumaa

Roman Šmeljov on hakkaja metsaomanik, kes suhtub oma tegemistesse kirega ja otsib alati võimalusi, kuidas oma metsa hästi majandada. Metsaomanikus sai ta maade tagastamisel, kuid on hiljem seda ka juurde ostnud ning seejärel korrastanud.

Erametsakeskusest taotletud toetuste abil on Roman ära teinud väga suuremahulised tööd: rekonstrueerinud metsateid, kaevanud tiike ning ehitanud avalikuks kasutamiseks mõeldud puhkekohti.

Oma metsast saadud puitu müüb Roman küttepuudena ning saeb ka ise lintsaega laudadeks.

Raielangid on metsas uuendatud ning kultuuride hooldused tehtud. Rajatud teedevõrk tagab kogu kinnistule hea juurdepääsu.

Tubli noore metsa hooldaja

Arvo Kruup

Raplamaa, Märjamaa vald, Russalu küla

78-aastane metsaomanik, kes käib siiani ise oma metsas valgustusraieid tegemas. Suure osa oma ajast veedabki ta metsas olles ja seal tööd tehes.

Enamus valgustusraieid ning kultuuride hooldusi on metsaomanik teinud käsitsi. Tööde tegemisel suhtleb ta aktiivselt Vardi Erametsaseltsiga. Koostöös metsaseltsiga on omanik hooldanud teid ja kaevanud kraave.