MUUSIKUD MUUSIKAST: Brad Jurjens
Brad Jurjensi käesoleva aja tegemised on seotud rokkansambliga Must Hunt, mis on kindlalt tema prioriteetide seas. Uuenenud koosseisuga on ilmutatud juba ka muusikavideo tuliuuele laulule “Oota mind ära”.
Varsti alustab rahvusvaheline projekt Conjure The Beast.
Brad on mänginud varem näiteks Nicolas Cage’i poja Weston Cage’i bändis, sooloplaadil laulis Jeff Scott Soto.
Yngwie Malmsteen valis ta tuhandete hulgast üle maailma välja üheks kaheksast kitarristist, kelle kutsus mängima Guitar Godsi festivalile. „Kui juba Yngwie ütleb, et sa kitarrijumal oled…!“ meenutab Brad naerdes seda murdelist hetke.
Kui palun nõuannet algajale noorele kitarristile, vastab ta nii: „Algajale andekale poisile või tüdrukule soovitan hakata Instagramis postitama lühikesi videosid oma mänguoskusest ja lisama kontole samasuguste huvidega inimesi üle maailma. Usun, et Instagramis sedaviisi aktiivne olles tuleb väga palju positiivset vastukaja. Sealt edasi Youtube’i konto ja FB fännileht. Mul vedas, sest ma olin suht algusest peale vanemate ja kogenumate tegelastega pundis, ja kuna ma olin vist päris hea juba päris esimestest aastatest alates, sain ikka päris palju kiita.“
Millal tundsid, et muusika on sind päriselt endale saanud?
See oli siis, kui ma olin umbes 10-11-aastane ja nägin Kesktelevisioonis saadet, kus räägiti välismaa ja eriti Ameerika jubedast korrumpeerunud muusikast, mida sealsed noored fännavad. Jutu taustaks näidati Mötley Crüe “Wild Side’i” videot. Hetk, kui ma nägin Nikki Sixxi bassiga mööda lava ringi rullimas, oli see, kus ma teadsin, et täpselt sellist muusikat tulevikus teha tahan. See oli kuidagi nii äge ja teistmoodi kui midagi, mida ma elus enne näinud olin.
Eestlane pole aldis kiitma, kuid hea sõna kahtlemata inspireerib ja innustab. Millal sind viimati kiideti muusika eest?
Ikka kiidetakse, kuigi pigem tulevad need kiitused kas mu väikese fännide ringkonna või siis vanema kooli tegijate poolt. Muusikute suud on aga siin riigis lukus, teistele midagi kiitvat öelda on justkui tabu, et siis sa ei ole enam võib-olla nii kõva mees, kui kellelegi hästi ütled. Vähemalt nii olen ma aru saanud.
Keda ise kiidaksid Eesti muusikamaastikul?
Eelkõige ikka oma Musta Hundi bändikaaslasi. Atso on fantastiline trummar, Freddyst paremat (selle stiili) lauljat siin maal ei ole ja Simo on suht igat pidi geenius. Ta jõuab kindlasti väga kaugele. Ja Tomil on kaubik.
Ega diplom ei tee veel profiks. Mis peale paberi eristab sinu arvates profimuusikut harrastusmuusikust?
Diplom on muidugi kõige tähtsam. Kujuta ette, kui näiteks Guns N’ Rosesil diplomit poleks. Nad mängiks tühjadele staadionitele ju. (Naerab.) Nali naljaks, aga ilmselgelt eristab proffi harrastajast see, kas talle muusikategemise ja muu sellega seonduva eest raha makstakse või mitte. Nagu iga muu ametiga.
Mis ja kus on koht, kus vabal õhtul meelsasti aega veedaksid? Kui on avalik koht, siis kes võiks olla seal laval?
Mingi avalik koht on viimane asi, kus ma vabal õhtul olla tahan. Ausalt öeldes meeldib mulle kõige rohkem vabal ajal kodus olla. Meile sündis veidi üle kuu aja tagasi tütar, ja ma ei tahaks ühtegi asja tema kasvamisest ja arengust maha magada.
Soovita pala, plaati või kontserti, mis sinu arvates on (viimase aja) parimaid kuulamiselamusi.
Viimasel ajal olen päris palju Ghosti kuulanud. Kusjuures nendega on mul see värk, et mida kommertslikumaks nad lähevad, seda rohkem mulle meeldib, ilmselt vastupidiselt nende hardcore-fännidele. Uus Dream Theater on ka ootuspäraselt väga tuus.
Mis on sinu enda sulest ilmunud paladest / plaatidest / videotest selline, mida uhkusega esitleksid?
Ise olen ikka kõige uhkem selle üle, mida ma viimati LA-s tegin. Näiteks see Mach300 koosseis, trummar Aaron Stechauner (Rings Of Saturn, Interloper) ja basskitarril Dave Ellefson (Megadeth).
Ja loomulikult terve see sooloplaat, “Deranged”, mis on siingi poodides saadaval. Väga palju aega, higi ja verd läks selle plaadi tegemisse, ja ma olen tulemuse üle väga uhke.
Kui lubad endale unistada, siis mis võiks Eestis tegevmuusiku jaoks paremini (korraldatud) olla?
Klubid võiks esimesel korrusel asuda, nagu Ameerikas. Või kui on tungiv vajadus klubi kusagile kolmandale-neljandale või 30. korrusele ehitada, oleks kena, kui seal kas lift või vähemalt mingid muulad oleks.
