Rahvas saab esitada kandidaate Eesti Jazziauhindadele
Jazzkaare ja Eesti Jazzliidu väljaantavatele Eesti Jazziauhindadele saab esitada kandidaate 21. veebruarist 3. märtsini.
Festivalil Jazzkaar 2020 jagatakse 14. korda iga-aastaseid jazziauhindu, et tunnustada silmapaistva tegevuse eest muusikuid, noori talente ja jazzivaldkonna edendajaid. Auhindadele saab esitada Eesti kodanikke ja residente, kes on kolme viimase aasta jooksul enim panustanud jazzi arengusse loomingulise tegevusega.
Eelmisel aastal aasta jazziheliloojaks kuulutatud rahvusvaheliselt tunnustatud saksofonist ja helilooja Maria Faust leiab, et Eesti Jazziauhinnad on oluline algatus tunnustamaks värvika muusikastiili nii viljelejaid kui ka eestvedajaid: “Aasta jazzihelilooja auhind on oluline ja ka ainuke omasuguste seas, sest tunnustab professionaalseid jazzartiste, kes loovad originaalset muusikat loomingulisi kompromisse tegemata. Me kipume unustama, et jazz on äärmiselt mitmekesine ja pidevalt arenev muusikastiil, mis vajab pühendumist nii selle looja, festivalikorraldaja kui ka kuulaja poolt. On südantsoojendav, et Jazzkaar ja Eesti Jazzliit seda hindavad ja tunnustavad.”
Aasta jazzmuusiku auhinna eesmärk on tunnustada Eesti aktiivsemaid ja professionaalsemaid jazzmuusikuid, kes on viimaste aastate jooksul oma loomingulise tegevusega enim silma paistnud. Jazziauhinna on aastatel 2007-2019 pälvinud Jaak Sooäär, Tanel Ruben, Siim Aimla, Raivo Tafenau, Kristjan Randalu, Villu Veski, Taavo Remmel, Meelis Vind, Kadri Voorand, Maria Faust, Mart Soo, Mihkel Mälgand ja Raul Sööt.
Noore jazzitalendi auhinnaga tunnustatakse noorte muusikute initsiatiivi ja head taset ning julgustatakse nende ettevõtmisi. Auhinnale saab esitada kuni 26-aastased andekad muusikud, kes paistavad silma aktiivse ja silmapaistva loomingulise tegevusega. Auhinna on aastatel 2007-2019 pälvinud Erki Pärnoja, Kadri Voorand, Sofia Rubina, Peedu Kass, Joel-Rasmus Remmel, Kaspar Kalluste, Holger Marjamaa, Kirke Karja, Aleksander Paal, Heikko Remmel, Janno Trump, Lauri Kadalipp ja Karmen Rõivassepp.
12. korda antakse välja jazziedendaja auhinda. Auhinna eesmärk on tunnustada inimest või organisatsiooni, kes on oma tegevusega andnud olulise panuse jazzmuusika tutvustamisse ja arendamisse Eestis. Auhinnale ei saa kandideerida Jazzkaare ja Eesti Jazzliidu töötajad. Esimese jazziedendaja auhinna pälvis 2009. aastal Ain Agan, 2010. aastal Boris Paršin, 2011. aastal Toivo Unt, 2012. aastal Aivar Trallmann, 2013. aastal Valter Ojakäär, 2014. aastal Guido Kangur ja Pille Lukin, 2015. aastal kitarrist Tiit Paulus, 2016. aastal Philly Joe’s jazziklubi, 2017. aastal Rene Jakobson, 2018. aastal Kristiina Liivik, 2019. aastal Raadio Tallinn Maian Kärmase eestvedamisel.
Viiendat korda antakse välja aasta jazzansambli tiitel innustamaks kollektiivide omaloomingut ja kontserttegevust. Auhinnale saab esitada loominguliselt aktiivse kollektiivi, mille koosseis on vähemalt duo ja mis on edukalt tegutsenud vähemalt kolm aastat. Ansamblil peab olema ilmunud üks album. 2016. aastal võitis esimese tiitli Estonian Voices, 2017. aastal Peedu Kass Momentum, 2018. aastal Kirke Karja Quartet ja 2019. aastal JT Conception.
Kolmandat korda antakse välja jazzihelilooja tiitel. Auhinna eesmärk on tunnustada jazziheliloojaid, kes panustavad Eesti jazzivaldkonna värskesse loomingusse ja teevad koostööd muusikutega nii Eestis kui ka väljaspool. Auhinnale on oodatud esitama loominguliselt viljakaid jazziheliloojaid/loomingulisi rühmitusi, kes on viimase aasta jooksul silma paistnud heliloominguga ja/või kellelt on tellitud teoseid. Teos peab olema noodistatud ja kontserdil ette kantud. Esimese auhinna pälvis pianist ja helilooja Kristjan Randalu, eelmisel aastal tunnustati Maria Fausti.
31. Tallinna Rahvusvaheline Festival Jazzkaar toimub 17.-26. aprillini üle Eesti, tuues lavalaudadele Grammy võitjaid ja nominente, eriprojekti “Antarktika 200” ja palavalt armastatud kodumaised koosseisud.
