Alen Veziko Vaba Rahva Laulust: see on nagu pereüritus, kus vanemad saavad lastele anda võimaluse kogeda eestlaseks olemise tunnet
Laulupidu Vaba Rahva Laul toimub sel aastal 17. augustil Pärnus. Üles astuvad vanad tuttavad Marko Matvere, Ott Lepland, Gerli Padar, Boris Lehtlaan, Oliver Leppik ja ka Alen Veziko, kirjutab Õhtuleht.
Alen, mis on teie jaoks siiani olnud Vaba Rahva Laulu võlu?
Esiteks see, et Vaba Rahva Laulu korraldaja on inimene rahva seast. See meenutabki natuke rahva algatust. Ta ei ole tüüpiline kontserdikorraldaja või ettevõtja, kes seda igapäevaselt teeb. Ülo Kannisto on just nimelt mees metsast, kes on Saaremaal tulnud väga hea idee peale ja tal on õnnestunud see üritus suureks kasvatada. Tuhanded inimesed, kümned koorid ja see meeleolu, mis seal tekib, on midagi hoopis teistmoodi. Mulle tundub, et see jõuab ka rahva ja kuulajate poole. See on teistsuguse olemusega kontsert.
Ülo Kannisto on just nimelt mees metsast, kes on Saaremaal tulnud väga hea idee peale ja tal on õnnestunud see üritus suureks kasvatada.
Teile kui muusikule annab see laval emotsiooni?
Jah. See on ka sellega seotud, et kui esined kooridega ja rahvast on palju, siis ärevust on nii lava taga kui ka laval rohkem. Kui teed oma õpitud asja või käid mööda oma tehtud rada, siis ei mõtle selliste pisiasjade peale. Kuid seal tekib alati väike ekstranüanss või -pingutus.
See on üdini eestimeelne ja eestikeelne sündmus. Teie hinnangul: kas Eesti raadiotes mängitakse piisavalt eestikeelseid lugusid?
See on igavene küsimus: miks soomlased mängivad rohkem soomekeelseid lugusid või miks üldse peaks eestikeelset muusikat mängima? Ei mängita piisavalt. Oleme sel teemal palju kirjutanud ja rääkinud. Ma esitan nüüd küsimuse, mille ma tahan, et keegi mulle ära seletaks: miks peab Vikerraadio mängima ingliskeelset muusikat? Miks peab Vikerraadios, kes on riigi finantseeritud kindla eelarvega ja ei pea isegi võitlema oma turu pärast, mängima näiteks Miley Cyrust või Eminemi? See on minu jaoks arusaamatu! Ma olen kuulnud näiteks põhjust, et Eesti muusika pole piisavalt kvaliteetne. Kuidas saaks Eesti muusika üleüldse areneda, kui sellel muusikal ei ole väljundit? Eesti Rahvusringhääling ei toeta Eesti muusika arengut. Nende esmane eesmärk peaks olema Eesti muusika edendamine. Jääb ainult üks küsimus: milleks seda üldse teha? Ma saan aru nendest lauljatest, kes on loobunud ja saavad aru, et sel ei ole mõtet.
Eestikeelset head loomingut tuleb meil ju peale.
Tuleb küll. Ma ei ütlegi, et ei tule. Pigem jääb meil puudu tehnilisest poolest või teadmistest ja oskustest. Ka see on hakanud paranema tänu sellele, et noored mehed lähevad mujale maailma õppima ja kogemusi püüdma. Aga kui mul ei ole mõtet investeerida näiteks salvestuse kvaliteeti, sest seda mängitakse nii vähe, siis me kõik lõpuks teemegi kodus ise ja see kvaliteet ei saagi paraneda ega kasvada. See on natuke surnud ring ja mitte keegi peale eestlaste ei hakka kunagi mängima eestikeelset muusikat. See on fakt.
Millise loo esitate Vaba Rahva Laulul?
Mul ei ole sellega kunagi probleemi. Kui laval on koorid, siis minu repertuaari kuulub ainult üks laul, mis on „See maa“. Õnneks on see saanud populaarseks ja kooridele meeldib seda laulda. Ka mulle. Peale selle leiame veel midagi klassikalist juurde. Sellistel kontsertidel üks esitaja väga palju laulda ei saa. Mul on vedanud, et saan enda kirjutatud laulu laulda.
Milline on publik, keda soovite Vaba Rahva Laulul näha?
Minu laps on käinud sel üritusel. See on nagu pereüritus, kus vanemad saavad lastele näidata või anda võimaluse kogeda eestlaseks olemise tunnet. Seda õhku on sel üritusel väga palju. Kõige paremas mõistes laiatarbekaup.
