Balti tsirkuse festival pakub muud kui loomi, kloune ja trikke
5.-6. oktoobrini toimub Tallinnas esimene Balti professionaalse tsirkuse showcase EPICIRQ.
See sai alguse, kui Eesti kaasaegse tsirkuse artistid leidsid, et siin loodav kunst on omanäoline, kõrgel tasemel ja praegusest rohkemat tähelepanu vääriv. Põhjamaade ja Lõuna-Euroopa eeskujul sai loodud kohalik esitlusfestival, külalisteks ühelt poolt välisprodutsendid ja festivalide korraldajaid, teisalt kohalikud üritustekorraldajad kõrvuti tavapublikuga.
Aga mis siis on Balti kaasaegne tsirkus? Jättes esmalt Balti faktori ära, jäävad ka pikaaegsed praktiseerijad lühikese vastusega jänni. Esiteks tuleb selgeks teha, et loomad ei ole, jalaga tagumikku klounid ei ole, üksnes “vau” pärast trikk ei ole… On looja, kes soovib midagi öelda; kelle sõnavaras lisaks füüsilisele teatrile, tantsule, muusikalisele eneseväljendusele on tehniliselt keerulisi oskusi nõudev tsirkus. Tehnika algbaas on lõpuks ikkagi sama; küsimus on selles, mida nende algteadmistega peale hakata ja kuidas neid edasi arendada.
Mida võib tagurpidisalto öelda? Kuidas põimida see loosse nii, et see end ära põhjendaks? Kas tsirkuseartistide tööriistad piiravad neid või avardavad võimalusi?
Sel teemal on võimalik kaasa mõelda ja rääkida festivali esimesel päeval, mil Piip ja Tuut Mängumajas – kui koguperelavastus “Lagrits ja sidrunid” nähtud ja pannkoogid söödud – toimub arutelu teemal “Kuidas vaadelda kaasaegse tsirkuse lavastust: paneeldiskussioon tsirkusekriitikast ja tagasisidest”. See on mõeldud eelsoojenduseks etendustele ja vaatamist tõepoolest jagub.
Esiteks on arutelu võimalik praktikasse rakendada Vaba Lava Teatrikeskuses avapaugul, kus Eesti artist Lizeth Wolk kaevub uuslavastuse “Teraapia” tööprotsessi esitluses läbi kolme eluga pahuksis inimese perspektiivi erinevatesse teraapia(või selle eest põgenemise)vormidesse, olgu selleks siis seriaalimaraton, kerge naps või paar, öö läbi tantsu vihtumine või hoopis midagi muud.
Lizethi järel on lava Läti duo Faux’ päralt, kus sümbioos kahe kunstivormi, kaasaegse tantsu ja tsirkuse vahel põimib delikaatseid metafoore loos kahest inimesest ja privaatsest, nähtamatust osast nende suhtes.
Seejärel läheb õhtu põnevaks festivali ühe suurima pärliga: leedulanna Marija Barnauskaite “Sohva projektiga” (fotol). Kui juba luuakse lavastusi koertele, kassidele ja toataimedele, siis Barnauskaite on läinud veel sammu võrra kaugemale, sohvadeni. Kuid kas need tõesti on nii elutud, kui näivad? Mida tunnevad sohvad, kui inimesed neist eemal viibivad, neil lebavad, need uute vastu vahetavad?
Pühapäeval jätkub programm kultuuribaaris Heldeke, kus arutelus on võimalik saada ülevaade, mis seisus Balti tsirkus üldse on, millised on erinevused ja sarnasused eestlaste ja naabrite vahel. Seejärel sammud taaskord Vaba Lava poole, kus publikut naerutavad armastusväärsed vanaprouad Helmi ja Marta, täpsemalt Big Wolf Company lavastusega “Igavikuline õhtusöök”, kus põimuvad estraad, traditsiooniline tsirkus ja nõukaaegne hurm, kui kunagised staarartistid üheks unustamatuks õhtuks kohtuvad.
