Filmisoovitused! Mida naistepäeval vaadata?
Pühapäeval ootab kõiki ees rahvusvaheline naistepäev ja selleks puhuks edastab Elisa TV-tiim soovitusi mitmetele kvaliteetsetele filmidele, mida tahaksid ka mehed näha.
Pühapäeval tähistab Eesti koos suure osaga maailmas rahvusvahelist naistepäeva, kus tunnustatakse andekaid naisi ja tõstetakse teadlikkust ühiskonna soovõrdsuse ning probleemide osas. Et päevast ei puuduks ka hea meelelahutus, annab Elisa TV-tiim soovitusi mitmetele kassahittidele, mis on lavastatud kas tuntud naisrežissööride poolt, kus astuvad üles erakordsed naisnäitlejad või kus on filmi peategelaseks mõni huvitav ja erakordne naine.
Sest ta on naine
Tõsielul põhinev sütitav ja hingestatud film jutustab äsja emaks saanud noorest juristist Ruth Bader Ginsburgist, kes üritab sel meestekesksel alal läbi lüüa. Film keskendub sellele, kuidas ta alustas naistele võrdsete õiguste nimel võitlemist. Kui Ruth (Felicity Jones “Kõiksuse teooria”) ühes abikaasa Martyga (Armie Hammer “Kutsu mind oma nimega”) võtab vastu murrangulise juhtumi, teab ta, et see võib igaveseks muuta viisi, kuidas kohtud ja Ameerika Ühendriigid soolisesse diskrimineerimisse suhtuvad. Film näitab ka Ruthi ja Marty muinasjutulist armastust, partnerlust, mis oli edukas nii eraelus kui ka tööalaselt.
Mary, Šotlaste kuninganna
Religioosses plaanis rahututel aegadel katoliiklaseks sündinud Mary saadetakse imikuna turvalisuse kaalutlustel katoliiklikule Prantsusmaale, kus ta 15-aastaselt abiellub Prantsusmaa troonipärijaga. 16-aastaselt kuningannaks saanud ja juba 18neselt lesestunud, paneb Mary vastu poliitilisele survele uuesti abielluda. Selle asemel naaseb ta kodusele Šotimaale, et nõuelda oma õigusjärgset trooni.
Seltsimees laps
On aasta 1950 Nõukogude Eestis ning stalinlik terroriaparaat töötab täistuuridel – kuueaastase Leelo silme all arreteeritakse tema koolidirektorist ema. „Kui sa oled hea laps, siis tulen ma varsti tagasi,” on ema viimased sõnad, kui ta püssimeeste vahel ära viiakse. Leelo püüabki kõigest väest hästi käituda, aga ema ei tule ikka koju. Nii sugeneb lapse hinge hirm, et just tema on ema äraviimises süüdi. Mõistmatus aina süveneb, sest „heal” ja „halval” pole sellel segasel ajal justkui enam õiget tähendust. Miks on sinimustvalge ühtäkki keelatud? Kes on rahvavaenlane ja miks hirmus enkaveedeelane ümber nende kodu luusib? Kas pioneer olla on au- või häbiasi? Selles kummalises kahepalgelises maailmas püüab Leelo ema tagasituleku nimel olla võimalikult tubli, kuid satub üha uutesse sekeldustesse ning aina segasem näib seegi, mida hea laps olemine tegelikult tähendab.
Colette
“Colette” on lugu naisest, kel üleolev mees on keelanud loomingulisust väljendada, kuid kes teeb kõik olukorra muutmiseks. Tegu on sugudevahelise lahinguga ajal, mil meeste ja naiste rollid olid eepilisest muutumas. Colette on veel palju aastaid pärast esimese romaani avaldamist Prantsusmaa enim müüdud autoreid.
Astrid Lindgreni rääkimata lugu
Kui Astrid Lindgren oli veel väga väike, siis juhtus temaga üks asi, mis teda väga tõsiselt mõjutas. Kombinatsioon imest ja õnnetusest on saatnud teda kogu elu. See oli sündmus, mis tegi temast ühe meie ajastu kõige inspireerivama naise ja jutuvestja, keda hakkas armastama terve maailm. See film on sellest, kuidas noor Astrid, vaatamata kõigile ajastust johtuvatele ootustele ja religioossele kasvatusele otsustas murda välja ühiskonna normidest ning teha oma südame järgi.
Salajased paberid
1971. aasta juunis asusid New York Times, Washington Post ja USA suurimad ajalehed vapralt kaitsma sõnavabadust ning avaldasid nn Pentagoni paberid, kajastades valitsuse saladuste ulatuslikku kinnimätsimist, mis kestis 40 aastat ja millega oli seotud neli USA presidenti. Washington Posti Katherine Graham (Streep), riigi esimene naissoost ajalehekirjastaja, üritas oma rolliga alles harjuda. Ben Bradlee (Hanks), ajalehe ettearvamatu ja sihikindel peatoimetaja, katsus raskustesse sattunud kohaliku ajalehe positsiooni aga tugevdada. See üllatav duo pidi jõud ühendama ning võtma vastu julge otsuse toetada New York Timesi ja astuda vastu Nixoni administratsiooni enneolematule katsele ajakirjandusvabadust piirata.
Avastamata arvud
Tõestisündinud lool põhinev film, mis räägib kolmest naisest, kes suutsid hüppeliselt tõusta NASA karjääriredelil kõrgustesse, kui leidsid lahenduse küsimusele, mis takistas John Glenni kosmosesse saatmast: kuidas turvaliselt õhku tõusta ning Maale naasta. Ületades kõik piirid ja probleemid, tegid Dorothy Vaughn, Mary Jackson ja Katherine Johnson tõeks midagi ennenägematut ning kirjutasid end mitte ainult USA, vaid kogu maailma ajalukku.
Hommikueine Tiffany juures
Truman Capote`i samanimelisel lühiromaanil põhinev film jutustab loo seltsidaam Holly Golightlyst, kes elab vaid rikaste härraste kingitustest ja otsib endale rikast vanameest, kellega abielluda. Ühel päeval kolib Holly korterelamusse Paul, majandusraskustes kirjanik, keda samuti peab ülal rikas armuke. Paul armub peagi Hollysse ja see seab kahe inimese suhted ohtu.
Joy
See on ühe perekonna lugu läbi nelja põlvkonna, mille keskmes on tüdruk, kellest sirgub ettevõtlik naine. Ta rajab äridünastia ning saab oma suguvõsa matriarhiks. Joy teed sillutavad reetmine, alatus, süütuse kaotus ja armastuse jäetud armid. Igal hetkel võivad liitlastest saada vastased ja vastastest üllatuslikult liitlased. Joy suudab kõigele vastu astuda tänu oma sisemisele jõule ning pöörasele kujutlusvõimele.
Adaline’i aeg
Adaline Bowman on ime läbi kaheksa aastakümmet 29-aastane olnud. Ta on elanud üksilduses ning vältinud lähedust inimestega, kes võiks ta saladuse paljastada. Juhukohtumine karismaatilise filantroobi Ellis Jonesiga sütitab temas taas kire elu ja armastuse vastu. Kui aga nädalavahetus mehe vanematega ähvardab tõe päevavalgele tuua, langetab Adaline otsuse, mis muudab ta elu igaveseks.
Seks ja linn
Carrie hakkab lõpuks ometi Mr Bigiga abielluma ja ta sõbrannad maadlevad igaüks oma probleemidega, aga on üks asi, mis ei muutu iial, see naiste omavaheline sõprus, mis aastatega vaid tugevneb. Vogue’s ilmuv fotoseeria Carrie’i pulmadest, mida peetakse New Yorgi raamatukogus, saab suure avaliku tähelepanu. Samantha, Charlotte ja Miranda on Carrie pärast õnnelikud, kuigi neil endal kõik korras ei ole. Charlotte loodab endiselt rasedaks jääda. Samantha jaoks on armastav kooselu keeruline ja Miranda rikub kogemata ka Carrie õnne, kui saab teada, et Steve teda pettis.
Soosik
Kummalisel kombel haigestunud kuninganna Anne igavleb luksuslikus palees oma voodis. Ta osaleb alati ekstravagantsetel meelelistel üritustel, kuid lükkab olulisemad kohustused oma ustava sõbranna Sarah kaela. Marlborough’ hertsoginna kutsub palee toateenijaks veetleva, kuid ujeda nõbu Abigaili. Petlikuna näiv kuninglik rahu ja peomeeleolu ei jää kauaks kestma, kui need kolm kuritahtlikku naist hakkavad tunnetama armastuse varjatud piire eri moel.
Raamatuklubi
Diane on pärast 40aastast abielu hiljuti leseks jäänud. Vivian naudib kohustustevabu suhteid. Sharon ei ole ikka veel oma aastakümnete tagusest abielulahutusest toibunud. Caroli abielu on 35 aasta järel kriisi sattunud. Nelja sõbranna elud paisatakse pea peale ja võtavad hirmnaljakad pöörded, kui nende raamatuklubi hakkab käsitlema kurikuulsat „Viiskümmend halli varjundit.“ Leitakse uusi armastusi ja puhutakse lõkkele vanu leeke – naised innustavad üksteist, et nende järgmine elupeatükk tuleks parem kui kõik varasemad.
Elamuste rohket naistepäeva!
