INTERVJUU! Alen Veziko: muusika pole ammu enam lihtsalt üks kitarr, üks laul ja kuulajad

Alen Veziko on Eestis tuntud ja armastatud laulja, kes on juba muusikamaastikul oma märgi maha pannud ja loodetavasti läheb ta just seda teed, mida mööda käivad ja käisid juba legendiks saanud muusikud Ivo Linna, Jaak Joala, Tõnis Mägi ja paljud teised raudvarasse kuuluvad estraaditähed.

Alen, tegeled muusikaga juba 15 aastat. Mida muusika sulle tähendab – on see töö, armastus, elustiil või kõike kokku?

Muusika on osa minust. Selles on kõike – kirge, armastust. Kindlasti on muusikuks olemine elustiil, aga tänasel päeval on sellest saanud minu jaoks töö. Muusika ei tähenda ainult esinemisi. Kui tavapäraselt lähevad inimesed hommikul tööle kontorisse või tehasesse, siis mina lähen stuudiosse salvestama, kirjutama, tegelema PR-tööga, esinemiste korraldamisega või hoopis pildistamisega. See pole ammu enam lihtsalt üks kitarr, üks laul ja kuulajad, vaid on ettevõtluse vorm. Lihtsalt sellel hetkel, kui ma olen laval, ununeb kõik telgitagune ja jääb ainult muusika.

Paljudele muusikutele on väidetavalt öeldud, et saan aru küll, et laulad, aga mis tööd sa teed… On sul sellist suhtumist ette tulnud? Kas Eestis saab laulja puhtalt muusikaga ära elada?

Kui ma nüüd järele mõtlen, siis minu käest pole keegi kunagi niimoodi küsinud, kuigi samas mu toimetamised väljaspool muusikat või kontserttegevust on olnud üsna napid. Muusikakooli ajal, 2000. aastal, töötasin koos teiste muusikutest sõpradega ehitusel – paigaldasime tellinguid ja kõõlusime pidevalt maa ja taeva vahel. Minu jaoks kestis see periood peaaegu 1,5 aastat. Hiljem, 2006. aastal, ostis minu isa, kuigi ma seda ei palunud, mulle autoteeninduse ja olin sunnitud terve aasta tegelema alaga, millest mul pole õrna aimugi ja mis mind absoluutselt ei huvita. Asja positiivne külg on aga see, et sain päris hea ettevõtluskoolituse juhtimiskogemusega. Üsna raske on juhtida inimesi, kes on endast märgatavalt kogenumad, oma valdkonnas targemad ja kes väga hästi saavad aru, et sa ise ei tee vahet sellel, kas autol on bensiini- või diiselmootor. Tagantjärgi vaadates tundub see kõik üsna naljakas. Rohkem ma elus “tööd” pole teinud. Kõik need 15 aastat olen pidevalt esinenud ja kavatsen seda ka edaspidi teha. Kuigi olen plaaninud tulevikus keskenduda rohkem stuudiotööle, jäävad kontserdid ikkagi minu elu lahutamatuks osaks.

Sa oled oma muusikastiilina nimetanud pop- ja rockmuusikat. On sul stiil praegu sama? Palju oled välja andnud singleid ja albumeid?

Pean tunnistama, et ma ammu enam ei vaeva oma pead igasuguste stiililiste määratluste ja mingisse skeenesse või gruppi kuulumise pärast. Ilmselt on küsimus selles, et loomingus, mida kirjutan, on palju erinevaid mõjutusi ja stiililiselt on mu lood üsna laialivalguvad.
Kõik mu kolm albumit on oma sisult ja žanrilt seinast seina ehk et pole ühte läbivat stiilimääratlust. Ühtpidi on see muidugi nuhtlus, aga teisalt on see mulle kui laulukirjutajale omane. Ma ei kirjuta ühte tüüpi lugusid, vaid üritan leida erinevaid muusikalisi tunnetusi ja stiile. Ei teagi täpselt, mitu laulu olen kirjutanud või lindistanud. Arvan, et lindistusi on umbes 50 ringis, aga kirjutanud olen paar kolm korda rohkem. Mitte kõik laulud, mida olen lindistanud, ei jõua kuulajateni, rääkimata kirjutatud lauludest. Osa seisab sahtlis ja ilmselt sinna jäävadki või ootavad lihtsalt õiget hetke. Mõne laulu puhul on nii, et esitad teda paar-kolm korda ja pärast seda ta ununeb.

Sa kirjutad laulusõnu. Milline on tavaliselt nende sõnum – armastus, lihtsalt elu või veel midagi? On need laulud positiivse alatooniga või on ka midagi hingekäristavat?

Tekst on minu jaoks ülimalt oluline. Selliseid lingvistilisi suursaavutusi nagu “Ma armastan sind, sa armastad mind” ma ei laula ega kirjuta. Kui ma vaatan oma esimest plaati “Klaasist maja”, siis selle tekstid on kõik tagamõttega ja nendesse on sisse kirjutatud mingi lugu. Näiteks plaadi nimilaul räägib ostetud armastusest ehk naisest, kellel on väliselt kõik olemas – uhked autod, kadestamist vääriv klaasist majapidamine, et naabrid saaksid läbi akna muinasjuttu meenutavat elu jälgida, ilusad riided ja asjad aga … armastust ei ole. See on lugu tüdrukutest, kelle elu eesmärk on leida endale rikas mees, kes neid üleval peaks ja võimaldaks ilusa elu, aga see elu on tühi. Tegemist on asjadega ostetud “armastusega”. Ma ise pean seda oma parimaks looks, kuigi see pole suuremat kõlapinda leidnud.

Kes on sinu publik praegu ja kes läbi selle 15 aasta?

Publik on vanuseliselt seinast seina. Olen mõelnud, et minu sihtgrupp on naised, kes teavad, mida nad elult tahavad ja teavad mis asi elu on. See polegi niivõrd seotud vanusega, aga ilmselt on mu senine looming teismeliste jaoks liiga keeruline jälgida. Selleks on vaja teatavat elukogemust, et saada nendest lugudest õigesti aru.

Sa oled ise tuntud laulja, aga kes on need artistid ja koosseisud, kellega oled koos esinenud ja kellega on koostöö hästi sujunud?

Selle aja jooksul olen koostööd teinud väga paljude artistide, lauljate ja ansamblitega, aga vaieldamatult on olnud minu parimaks lavapartneriks Luisa Värk, kellega koos oleme salvestanud mitu lugu ja kindlasti toob tulevik lisa. Julgen arvata, et oleme koos andnud üle 100 kontserdi ja need on alati olnud väga meeleolukad.

Sa oled väidetavalt alustanud ema kõrvalt Vanemuisest. Kuidas sujus lauljaks saamine?

Olen teatris kasvanud ja tänu sellele tunnen üsna hästi klassikalist muusikat, eelkõige just ooperit, aga ka muusikali ja balletti. Mingil hetkel sain aru, et teater pole päris see koht, millega oma elu siduda tahan ja tekkis huvi popmuusika vastu. Oma esimese bändi lõin 6 klassis. Selleks, et jõuda Nokia kontserdimajja, tuli läbi käia kogu see teekond garaažist, pubidest ja pulmadest alustades. Mingil hetkel sai esinetud kruiisilaevadel ja siis tulid ka esimesed kontserdid.

Kuidas näed ennast ja oma karjäärisaavutusi näiteks aastal 2020? Räägi endast – seda, mida inimesed võiksid teada. Kui tähtis on sulle pere?

Seda, mis tuleb 2020. aastal, ei oska öelda, aga mis saab 2016. aasta kevadel-suvel, tean juba päris hästi. Suuremad ettevõtmised, mis nõuavad palju ettevalmistamist ja eeltööd, on juba mitu aastat ette paika pandud.
Perekond on mulle ülimalt oluline. Täna olen igal võimalusel kodus koos oma 7-kuuse tütre ja naisega. Olen viimasel aastal üritanud esineda nii vähe kui võimalik ja olla rohkem kodus. Sõbrad ja baarid on jäänud ilmselgelt tahaplaanile. Mul on tõsiselt hea meel, et olen saanud nii palju koos olla tütrega just tema esimestel elukuudel, jälgida tema kasvamist ja arenemist. Lapse sünd on andnud minu elule mõtte ja motivatsiooni edasi tegutsemiseks.

Mida ütleksid noorele inimesele, kes tahaks lauljaks hakata?

Kui te ei taha elada autos, pidevalt ööbida kõledates hotellides, toituda bensiinijaamas pakutavatest võileibadest ja kui te ei taha, et elu koosneb pidevast lavatagusest ootamisest, siis valige teine ala! See on uskumatu, kui palju me istume kusagil ööklubi, pubi või muu lõbustusasutuse lavatagustes ruumides, kaaslasteks viski, friikartulihais ja halb ventilatsioon. Teisalt ei vahetaks ma seda mitte millegi muu vastu. Seda tunnet, mis tekib, kui fännid lava ees kiljuvad või kui saalitäis inimesi aplodeerides püsti tõuseb, on võimatu kirjeldada.

Usutles Jüri Kukk

Rohkem infot Alen Veziko tegemiste kohta leiab SIIT!