Avaleht Inimene INTERVJUU I Kunstirühmituse Non Grata liige Al Paldrok: kui tahad piire nihutada, siis pead tähelepanu koondama olemasolevast kaugemale
INTERVJUU I Kunstirühmituse Non Grata liige Al Paldrok: kui tahad piire nihutada, siis pead tähelepanu koondama olemasolevast kaugemale

INTERVJUU I Kunstirühmituse Non Grata liige Al Paldrok: kui tahad piire nihutada, siis pead tähelepanu koondama olemasolevast kaugemale

Pärnu aasta tegutseja tiitliga tunnustatud kunstirühmitus Non Grata on aastaid rikastanud kunstielu, laiendanud nüüdiskunsti piire ning viinud Pärnu kunsti maailmakaardile. Kultuurikapitali preemia saanud Al Paldrok ehk Anonymous Boh sõnab, et loovus on kirg ja vajadus luua midagi uut ja enneolematut ühises loomingulises vabaduses ja sünergias ilma piiranguteta. Loominguline tegevus ja kretiivsus on aga suurepärane vahend eneseteostuseks nii isiklikul kui ühiskondlikul tasandil ning kunstniku jaoks on maailm eksperimentaarne ruum.

Kunst, koroona ja aasta 2020 – millisena see teie jaoks ajalukku läheb? 

Minu jaoks on see meie ülemaailmsete performance’ide sõnumi materialiseerumine ühiskondlikul tasandil. Terve viimase dekaadi oleme me maailmas tiireldes kuulutanud praeguse ühiskonna alustalade varisemist, põletanud aktsioonide käigus kõik tänapäevase inimese eksistentsi sümbolid – keele, kodu, hariduse, töö, sõjaväe, religiooni – ja küsinud – kes oled siis sina? Kes oled tegelikult sina? Ülemaailmsed rahutused metropolides ja rahvarevolutsioon Ameerikas – kõik need pildid on äravahetamiseni sarnased Non Grata “Force Majeure” performance’ide sarjaga. Meid peeti hulludeks: “Milleks sellised visuaalid, milleks selline destruktiivsus?” Kes on hull nüüd? Ma teadsin, et see kõik tuleb, kuid ka oma kõige julgemates ettekujutustes ei aimanud, et nii ruttu ja kõik ühekorraga.

Meid peeti hulludeks: “Milleks sellised visuaalid, milleks selline destruktiivsus?” Kes on hull nüüd?

Kunstis – aasta jooksul olid mul isikunäitused “10 Uut Käsku” Andra Orni kureeritud Jaan Manitski kunstikollektsiooni väljapanekul Viinistu Kunstimuuseumis, “Mental Turbulence” Tartu Trükimuuseumis, “Lost Paradise” Endla teatrigaleriis Fotofesti raames ja “Apokalüptilised Maastikud” Pärnu Raekoja Linnagaleriis.

Rahvalikul ja maailmamajanduslikul tasandil – võitsime Madis Põldsaarega rahvusvahelise Fenno-Ugri euromündi konkursi. See Äänisjärve kaljujoonistel põhinev soomeugrilaste eluringi kujutav kaheeurone münt tuleb sel aastal käibele üle kogu Euroopa ja levib omamoodi taskumonumendina üle kogu maailma.

Teatrivallas – 2020. aasta algul kirjutasin lisaks filmitsenaariumitele koroonaisolatsioonis Leonhard Lapini raamatu ainetel näidendi “SiinTallinn”, mille lavaletoomise protsessi on käivitanud Eesti Draamateater lavastaja Hendrik Toompere juhtimisel.

Kirjanduses ja muusikas – Minu “10 New Commandments / 10 uust Käsku” teksti, piltide, luule ja muusikateose vormis esindas Eestit koos Doris Karevaga sel aastal Ameerikas Ron Whiteheadi järgnevatele sugupõlvedele koostatud raamatus ja CD plaadil: “Poems and Prayers for Future Generations”.

Ühiskondlikult – lõime Pärnu Loovpealinna initsiatiivi, mille eesmärgiks on muuta kogu linnavalitsemise konseptsiooni – linn kui iduettevõte, start-up.

Non Grata rühmitust tunnustati Pärnu aasta(te) tegutseja tiitliga ja sind isklikult Kultuurkapitali preemiaga –  kui olulised sellised tiitlid teile on? 

Ükski tõeline looja ei tee midagi aastalõpu tunnustamiste pärast. Ühiskondlik loovressurss toimib isetekkeliselt ja ilma järelvalvemehhanismideta, loovus on kirg ja vajadus luua uut ja enneolematut ühises loomingulises vabaduses ja sünergias ilma piiranguteta. Auhinnad eelkõige aitavad kaasa selle seisundi saavutamisele ühiskondlikul tasandil ja leida uusi publikuid.

Milline oli möödunud aasta emotsionaalseim hetk ja suurim saavutus teie enda jaoks? 

Emotsionaalseim hetk oli kindlasti minu performatiivsed pulmad maailma vingeima naise, hingesugulase ja parima sõbra Taje Paldrokiga NO teatris 29. veebruaril. Suur pidu enne katku – üle kogu maailma kokku tulnud sõbrad esinemas, lugemas luulet, mängimas muusikat, performeerimas tohutus öö läbi kestvas sünergias. Olin seal ühekorraga peigmehe, pulmavanema, õhtujuhi ja party-animal’i rollis. “Sajandi pulm” nagu ütles Leonhard Lapin.

Pärnu linnagaleriis on üleval teie ja Taje Paldroki näitus, kus ühe eksponaadina on aju, mille üks poolkera on kivistunud ja teine sammaldunud. Kui sammaldunud on või kivistunud on meie kunst või oleme siiski vaba rahvas vabal maal? 

Muidugi oleme vaba rahvas vabal maal. Kui tahad piire nihutada, siis pead tähelepanu koondama olemasolevast kaugemale. Kui mainstream kunstivälja eesmärgiks on elitaarsed mängud ja esemed valges kuubis, pean mina isiklikult kunsti peamiseks väärtuseks võimet tutvustada ühiskonnale ebastandartseid meetodeid.

Muidugi oleme vaba rahvas vabal maal.

Kuidas rühmituse kunstnikud keerulise aasta vastu pidasid? Kui palju ja kus õnnestus möödunud aastal rühmitusega “maailma vallutada”? 

Osalesime teostega rahvusvahelistel New York Anarchist Art Festivalil New Yorgis, Sõuli Tegevuskunstide Festivalil Lõuna-Koreas, Aletheia performance Festivalil Soomes, Hispaanias Kataloonias Salvador Dali sünnilinnas Figuereses, Empordà Muuseumis avatud näitusel “Paisatge Documental de Muga Caula”.

Non Grataga korraldasime mastaapse IN Graafika Festivali Pärnus, eksponeeritult Pärnu Linnagaleriis, Kunstnike Majas, Endla teatris, Keskraamatukogus, Rannahotellis ja Linnaruumis. Hoolimata pandeemiast toimus meie korraldatav Diverse Universe Performance Festival väga rahvusvahelise esinejaskonnaga Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Muinastulede öö raames püstitasime Pärnu randa monumentaalse tuleskulptuuri, mis põletati tuhandete pealtvaatajate keskel. Lisaks välisesinemistele osalesime grupinäitustel-aktsioonides Eesti Kujurite Ühenduse näitusel Rahvusraamatukogus, Music Weeki raames OKAPI galeriis Tallinnas, IN Graafika ja Diverse Universe festivalidel Pärnus, Kunstikompott festivalil Viljandis.

Kehtib teie rühmituse puhul reegel – üks kõigi ja kõik ühe eest? Kuidas te üksteisele toeks olite? Vastab see teie puhul tõele, et mida keerulisem aeg, seda rohkem sisemist inspiratsiooni, vaprust ja väge oma sõnumi levitamiseks tekib? 

Tänu ülemaailmsele lockdown’ile jäid ära rahvusvahelised tuurid ja rohkem sai keskenduda sõpradele ja ühiskonnale tervikuna. Sten Õitspuu, Taje Paldroki ja Kristo Kaljuveega lõime Pärnu Loovpealinna initsiatiivi, mille eesmärgiks on muuta kogu linnavalitsemise konseptsiooni – linn kui iduettevõte. Tulevikus käsitleksime linna arenguga seonduvaid küsimusi justkui start-up’e, aga raha asemel on keskne väärtus “ennenägematud loovad projektid kunsti, spordi, äri, muusika, teeninduse jne valdkondades”. Loovaid inimesi meelitab administratiivtegevuse lihtsus – lähen sinna, kus mul on lihtne oma mõte teoks teha, kus on selleks parimad võimalused. Pärnu Art Basel, Paikuse Silicon Valley, Kihnu Olümpiaregatt, Audru Vormel 1 etapp – miski pole võimatu. Erinevalt ettevõttest peaks rahalise kasu asemel olema linna edu mõõdupuuks hoopis sisulist väärtust loovate inimeste, ideede ja tegude rohkus. See mõõdetav kasutegur saab tekkida ainult mõtlemisele, loomisele ja tegutsemisele avatud keskkonnas. Muutub kogu linnajuhtimise konseptsioon, start-up’idele omane innovaatilisus ja avatus toob linna uusi ideid ja inimesi.

Foto: Alar Raudoja

Rahu ja rõõmu leidmine läbi kunsti – on see võimalik või üldse vajalik? 

Pidev loominguline tegevus ja kreatiivsus on alati suurepärane vahend eneseteostuseks, nii isiklikul kui ühiskondlikul tasandil. Inimese kõige suurem piiraja on enesetsensuur. Kunst on loominguline protsess ja maailm eksperimentaalne ruum.

Inimese kõige suurem piiraja on enesetsensuur.

Mida toob aasta 2021? 

Aasta esimene pool piirdub kindlasti Eesti ja lähisvälismaaga. 16. jaanuarini on avatud Pärnu Raekoja Linnagaleriis meie näitus “Apokalüptilised Maastikud”. Seejärel siirdub ekspositsioon edasi Helsinki kesklinna Lönnrotinkatu “YÖ” galeriisse koos performance programmi ja tuleinstallatsioonidega ja sealt edasi Haihatus kunstikeskusesse Kesk-Soomes. Jaanuaris tuleb Eestisse filmima prantsuse filmigrupp, kes võtab üles meie Amazonase teemalise tule-performance New Yorgi bändi “Gojira” muusikavideo vihmametsade päästmiseks. Jaanuaris lõpus avatakse Fotofesti raames minu isiknäitus ja veebruari lõpus alustame Pärnus uue talveperioodi traditsiooni – Tulefestivaliga. Meie iga-aastased festivalid Graafika IN, Diverse Universe ja Pärnu Fideofest saavad jätku ka 2021 aastal ja lõunanaabrite keskseimas kunstigaleriis Riia Art Space’is osaleme päris mitmel näitusel ning samuti on planeeritud mitu esinemist Euroopa põhjaosariikides. Aasta jooksul organiseerime koos ameeriklastega kuuajalise Eesti-Läti-Leedu tegevuskunsti festivali Suures Õunas – New Yorgis Manhattanil.