Avaleht Film Kaljo Kiiska meenutatakse 95. sünniaastapäeval eriseansside ja konverentsiga
Kaljo Kiiska meenutatakse 95. sünniaastapäeval eriseansside ja konverentsiga

Kaljo Kiiska meenutatakse 95. sünniaastapäeval eriseansside ja konverentsiga

Eesti Kinoliit ja Eesti Filmi Instituut tähistavad filminäitleja ning -režissööri Kaljo Kiisa 95. sünniaastapäeva. Sel puhul toimuvad mitmel pool Eesti kinodes eriseansid, lisaks saab Eesti rahvusringhäälingu kultuuriportaali vahenduselt jälgida meenutuskonverentsi “Kaljo Kiisk – kingsepp, kellamees, režissöör”.

Kaljo Kiisk on Eesti filmi- ja telepublikule tuntud eelkõige kui kellamees Lible ja kingsepp Johannes, kuid tegelikult on Kiisa jalajäljed kultuuriajaloos palju sügavamad. “Tegemist oli äärmiselt tähelepanuväärse loomeinimesega. Kaljo Kiisa rollid teatrites, filmides ja televisioonis annavad kokku rikkaliku näitlejaelutöö. Aga filmikunstis ei saa kindlasti mööda vaadata Kaljo Kiisast kui režissöörist: ta on lavastanud 17 mängufilmi, mis on Eesti oludes kindlasti haruldane tulemus,” räägib Eesti Kinoliidu projektijuht Kertu Viira. Kiisk oli 35 aastat Tallinnfilmi lavastaja ja 25 aastat kinoliidu esimees.

Kinoliit pakub koostöös Eesti Filmi Instituudiga vaadata Kaljo Kiisa käe all valminud filme. Eriseansid toimuvad 3. detsembril kolmes kinos. Tartu Elektriteatris algab kell 18 “Surma hinda küsi surnutelt”, Kuressaare Thule kinos saavad huvilised kell 19 jälgida Eesti oma katastroofifilmi “Keskpäevane praam” ning Tallinna kinos Sõprus linastub kell 20 “Hullumeelsus”, mida on nimetatud üheks parimaks Eesti filmiks. Piletiinfo leiab iga kino kodulehelt.

Reedel, 4. detsembril meenutab filmimaailm Kaljo Kiiska konverentsil “Kaljo Kiisk – kingsepp, kellamees, režissöör”, kus vanameistri elust ja tööst räägivad tema kaasteelised. Koostööst Kaljo Kiisaga Tallinnfilmis räägib Pimedate Ööde filmifestivali juht ja filmide toimetaja Tiina Lokk. Kiisa tegevusel kinoliidus peatub režissöör Peeter Simm ning kõige pikemaks kujunenud näitlejatööd seriaalis “Õnne 13” avab kaasnäitleja Anne Veesaar. Kiisast kui südametunnistuse häälest kinolinal kõneleb filmikriitik Jaak Lõhmus. Arhitekt Ignar Fjuk osales koos Kaljo Kiisaga alates 1980. aastatest ühiskondlikus tegevuses ja räägib tema rollist poliitikuna.

Meenutuskonverentsi modereerib režissöör Ilmar Raag ja ülekannet saab jälgida ERR-i kultuuriportaalis. Konverentsile järgneb Filmimuuseumi kinos “Vana mees tahab koju” linastus, kus Kaljo Kiisk teeb meeldejääva peaosa. Konverentsil osalemine ja järgnev seanss on tasuta, kuid kohtade arv on piiratud. Korraldajad paluvad publikul kanda maske ning järgida viiruse levikut tõkestavaid ohutusnõudeid

Kogu juubelinädala, 30. novembrist 6. detsembrini on Elisa, Telia filmiriiulil ning Netikinos esiletõstetult saadaval filmid, kus Kaljo Kiisk olnud režissööriks või näitlejaks.

Eesti Kinoliidu projektijuhi Kertu Viira sõnul on see suurepärane võimalus näha ka vähetuntumaid Kiisa filme, mida ka telekanalid just sageli ei näita. “Oluline on seegi, et Eesti filmiajaloo suurkujud ei jääks võõraks kasvavale põlvkonnale. Oleme koostöös Eesti Filmi Instituudiga juhtinud tähelepanu noorte filmikirjaoskuse arendamisele ja pealekasvava kinopubliku harimisele. Väga loodame, et teostub plaan asutada ka Eestis paljude teiste riikide eeskujul Filmikeskus, mis saaks olla meie filmiloo jäädvustaja, kuid ühtlasi ka kompetentsikeskus, mis aitaks edendada filmiõpet koolides. Peame sellest rääkima, kuna lapsed on videoplatvormide kaudu visuaalse meedia mõjusfääris juba maast madalast ja selleks, et nad oskaks vaadata, analüüsida ja nautida ka täispikki väärtfilme, vajavad nad teejuhti,” selgitab Viira, lisades, et ehkki Kaljo Kiisa filmid on osalt mitmekümne aasta tagusest ajast ja teisest riigikorrast, on nii tema lavastatud kui ka mängitud tegelased inimlikud. “Kiisk kõnetab hoolimata põlvkondade vahest,” usub Viira.

Kaljo Kiisk sündis 3. detsembril 1925. aastal Ida-Virumaal Voka vallas. 1953. aastal lõpetas ta Moskva teatri- ja kinokunstiinstituudi ning oli pärast seda Tallinna Draamateatri näitleja ja Tallinnfilmi lavastaja. Kaljo Kiisk oli ühiskondlikult aktiivne ka väljaspool kinoelu: 1980-1990 oli Kiisk ENSV Ülemnõukogu liige, 1989-1991 NSV Liidu rahvasaadik ning kuulus VIII ja IX riigikogu koosseisu. Ta suri 20. septembril 2007. aastal ja on maetud Metsakalmistule.