Avaleht Inimene KAS TOHIB? Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal on alati loomaaias, kasvõi mõtetes
KAS TOHIB? Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal on alati loomaaias, kasvõi mõtetes

KAS TOHIB? Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal on alati loomaaias, kasvõi mõtetes

Mati KaalTallinna TV saade “Kas tohib?” on sedakorda külas Tallinna loomaaia direktoril Mati Kaalil, kes on teadupärast Euroopa kõige kauem ametis olnud loomaia direktor. Reporter Kristiina Võsu tahab kõigepealt teada, kuidas on sügisene kellakeeramine mõjunud mehele endale ja tema loomadele.

“Kellakeeramine on vastuolus bioloogilise kellaga, mis on ennast juba ära häälestanud,” selgitab direktor alustuseks mõjusid enda peal. “Mul on selline konservatiivne bioloogiline kell, et läheb 2-3 nädalat enne kui see häälestub nii, et ma teen silmad lahti ja alles siis hakkab äratuskell helisema”.

Loomad ei tea Mati Kaali sõnul kellakeeramisest midagi, nemad elavad päikese järgi. “Kui ühel päeval on praktilised asjad, mida nende heaolu nimel tehakse, tunnises nihkes, siis see muidugi häirib, aga nad harjuvad ära, kevadel aga juhtub see uuesti,” nendib ta.

Loomaaed

Mati Kaalil on meeles esimene tööpäev 1. novembril 1968. aastal, mil ta, väge täis, astus kergelt külmunud maal Kadriorgu teele. Seal asunud loomaaias oli noor mees juba menetluspraktikal olnud, nüüd sai temast direktor asetäitja. Esimese vastulöögi sai ta talitajatelt, kelleks oli maalt linna laste juurde kolinud vanemad naised, kes tahtsid siingi loomadega tegeleda. Konflikt sai alguse, kui ta nõudis naistelt vaatluspäevikute pidamist. “Nemad ütlesid: poja, kui ma nii palju kirjutada oskaksin, töötaksin ma kontoris!” meenutab Mati naerdes.
Kuivõrd noor mees tahtis kaugõppes aspirantuuris kraadi saada, pidi ta selleks kirjutama töö Eesti kiskjatest, kusjuures varasemaks diplomitöö loomaks oli tal Eesti pruunkaru. Ainese leidmiseks tuli Mati Kaalil hakata lisaks veel tööl käima tollases looduskaitseministeeriumis ja nii algaski tema tööpäeva kell 6 loomaaias, et kell 9 olla ministeeriumis. 1975. aastal aga sai tollane direktor Karoly Stern infarkti ja asetäitjal tuli see vanker enda taha rakendada. Kuivõrd Mati Kaalil tuli tegeleda nii administratiivse kui teaduspoolega ning eesti keeles polnud võimalik dissertatsioonitööd kaitsta, jäi teaduskraad saamata.

Reporter märgib ära, et Tallinna loomaaed on olemas saja maailma parima loomaaia raamatus ja direktori sõnul on see tunnustus, et meie kesiste ressursside juures oleme suutnud loomaaiandust ajada nii, nagu teeb seda kogu maailm. Meie zoopark on ainsana siitkandist ka Ameerikas avaldatud 3-köitelises leksikonis.

Jääkarud

Mati Kaal meenutab aegu, mil loomaaed rajati Punalipulise Balti laevastiku ladudesse ajutise säilitamise baasina. Ajad on möödunud, loomaaed on välja ehitatud, aga jääkarud ning amuuri tiigrid on külmalembeliste kiskjatena jäänud viimastena laohoonetesse. Kuna Läänes on sellised loomaaia ekspositsioonid tehniliselt väga arenenud, ripub just nende kohal Damoklese mõõk — Riiast ju viidi ära elevandid. Direktor sõnul oleks jääkarudest ilma jäämine meile suur hoop, sest tänu Franz Josephi Maalt kinni püütud isakarule Franzile on tema järeltulijates Friidas ja Noras vabana sündinu verd ja loomaaedades peetakse looduses sündinute järeltulijaid väärtuslikuks. Mati Kaal tuletab meelde, et tänu kliimasoojenemisele jääb arktiline jäämüts aina pisemaks ja vähenevad ka selle servades elavate jääkarude elupaigad.

Matil endal on olnud palju lemmikloomi, kuid pärast 16-aastase kääbuspuudli siirdumist igavestele jahimaadele pole ta uut lemmikut võtnud “Äkki ei ela ise üle,” ütleb direktor, kes ka ise elas 25 aastat tagasi infarkti üle. Loomade juures peab ta parimaks seda, et erinevalt inimestest pole nemad alatud.

Kuivõrd direktor on ise spetsialiseerunud imetajatele, siis on ka tema lemmikpaikadeks Aafrika savannid, kuhu ta puhkuste ajal suundub. Sageli tuleb tal käia ka ülemaailmse loomaaedade oranisatsiooni kohtumistel. Tema sõnul on maailmas tuhatkond nn teaduspõhist loomaaeda. Mis aga teeb loomaaia just sellesuunaliseks? Esine asi on Mati Kaali sõnul loodusharidus ehk elukad on nagu diplomaadid, kes tutvustavad oma kodulooduse probleeme. Teine on kindlustuskompanii aspekt — kui liik hakkab looduses hääbuma, saab seda loomaaia asurkonna kaudu taastada. Kolmandaks saab tehistingimustes teha süvauuringuid paremini kui looduses.”Isegi nende käitumise uurimine on lihtsam — loom harjub, et uurija on pidevalt lähedal ja käitub tavapäraselt. Looduses märkab ta inimest enne kui too teda ega käitu enam loomulikult, vaid agressiivsemalt,” selgitab Mati Kaal. Muide, loomaaias on välja uuritud seegi, et mõned loomaliigid, sealhulgas ka jääkarud, saavad loote arengut vajadusel umbes veerandi aja jagu pidurdada. Neljandaks loomaaia rolliks on: “Anda urbaniseeruvale ehk Tammsaare järgi vurlestuvale inimesele võimalus ennast looduse keskel taastada,” märgib direktor.

Mati Kaal märgib veel ära, et Tallinna loomaaed on endise NLiidu loomaaedadest esimene, kes võeti ülemaailmse organisatsiooni liikmeks ja see on 24/7 kõrgendatud ohuga ettevõte. Ta lisab naljatamisi, et ka teda ei lase professionaalne kretinism ennast välja lülitada ja mõtted on kogu aeg loomaaia juures. Direktor meenutab ka juhust, kus öösel kell kaks helistati talle Ameerikast ja purjus eestlaste seltskond tahtis teada, mis suur lind see on, kes ise veel lennatagi suudab.

Lõpetuseks olgu mainitud, et Mati Kaal on Saaremaa mees ja käib igal aastal paar korda kodusaarel.

VAATA SAATE KORDUST!

Jüri Kukk

LEAVE YOUR COMMENT

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga