KUULA RAADIO ELMARIT I Alen Veziko muusika loomisest: minu jaoks on tähtis sõnum
Elmari hommikujutus käis külas muusik Alen Veziko, kes rääkis suvekuumuses laulmisest, tuurist ja värskest palast.
Alen sõnas saates, et kuigi pühapäevase kontserdi ajal oli 30 kraadi kuuma, tuli ta sellega siiski toime, sest on raudmees. Siiski on ta alati mõelnud nende inimeste peale, kes sellise temperatuuriga kontserdil käivad. “Kujuta ette, sa ostad pileti ja siis sa kannatad selle 2 tundi, nii kaua see eile kestis koos lisadega. Sul on palav, sul ei ole õhku, eriti meestel oli eile lõbus. Ma saan aru, et naistele meeldib minu muusika, aga mõni mees istus ikka väga morni näoga terve kontserti, sest naine käskis ju tulla,” rääkis ta.
Mida siis Alen sellise kuumaga üle elab ja kust õhku saab? Laulja sõnul tuleb endale lihtsalt ette kujutada, sest kannatad ju samamoodi – ka temal oli vahepeal pilt eest ära. “Laulad neid kõrgemaid noote ja paned seal klaveri peal, siis tunned, kuidas hakkab pilt ära minema, midagi pole teha.”
Alen rääkis, et kuigi ühtpidi on kuumus hull, siis veel hullem on see kui on väga külm. Ta meenutas, et üks aasta oli neil järve ääres kontsert ja keset suve oli 9 kraadi ning paduvihm – üks naisterahvas istus tal otse nina ees, mõned meetrid lavast ja vihma sadas. “Ma läksin pärast kontserti tema juurde ja küsisin, et miks te kannatate seda kõike. Tema ütles, et mul on nii ilusad laulud ja et tal nii väga külm ei olnudki -süda läks ikkagi soojaks kui ma neid laule laulsin. Ma mõtlesin, et jumal hoidku, aga midagi pole teha. Me ei saa muuta ilma ja valitsust, aga valitsusest me täna ei räägi.”
Mõnikord juhtub, et suvalisest jutuajamisest hakkavad asjad kooruma
Alen alustab 17.juulil suve kontserttuuriga “Kõik muu ei loe,” kus ta enda elu eriti keeruliseks on teinud. Nimelt esineb mees enamjaolt kohtades, kus ta seda varem teinud ei ole ning seega ei tea ka seda, mis teda ees oodata võib. “Enne just oli juttu korra Kaisma Suurjärve puhkealast. Ma rääkisin oma sõbraga ja küsisin, kus võiks teha ja ta ütles mulle, et neil on seal lähedal üks koht ja äkki sa tuled siia. Mõnikord juhtub, et täiesti suvalisest jutuajamisest hakkavad asjad kooruma ja nii see läheb. Eks siis ole näha, kuidas me seal Kaismal hakkama saame. 17. juulil me alustame igal juhul,” kinnitas Alen.
Muusik sai eelmise aasta sügisel teist korda isaks ning seega napib tal hetkel ka unetunde. Kuumus ja isadus aga Aleni tempot maha ei tõmba, vaid hoopis vastupidi – tal tuleb uut loomingut ja ka eile kirjutas ta just uue loo. “See on päris huvitav. Mingis mõttes on toimunud nagu restart võibolla ja see plaat hakkab lõpuks ikkagi kokku saama, me oleme juba kolmveerand plaati ära salvestanud. Ma arvan, et plaat valmib sügiseks. Ma olen juba mitu aastat lubanud, aga koroona võttis minul alguses motivatsiooni edasi eksisteerida ära ja nüüd läheb uue hooga edasi, uued asjad ja värgid särgid,” rääkis ta.
Kuumus ja isadus aga Aleni tempot maha ei tõmba, vaid hoopis vastupidi – tal tuleb uut loomingut ja ka eile kirjutas ta just uue loo.
Kõige tähtsamaks on alati sisu
Veziko esitab suvekontserdituuril ka Marek Sadama tekstile kirjutatud laulu “Ärata mind ülesse, kui maailm läbi saab.” Muusik rääkis, et kui ta Sadamale loo saatis, siis viimane oli sellega täitsa rahul ja ütles, et ilus lugu on. Ta lisas, et teksti kirjutamine on selline asi, millega paljud hakkama ei saa – nad kirjutavad tekste, mida ei saa laulda. Need on küll luuletused ja lähevad riimi, kuid ei ole lauldavad tekstid. Kuna Sadam on ka ise laulja, siis tema tekstid on voolavad ja Veziko sõnul on tegelikult alati kõige tähtsamaks sisu. “Ma isegi tean väga täpselt seda päeva, millal ma selle loo viisistasin. Lugesin seda teksti ja samal ajal hakkas see mul peas juba jooksma. Ma olin siis väga raskelt covidis, ma olin ikka täitsa 10ndat päeva siis voodis. Ma arvan, et see oli ka sel ajal, kui mu laps oli haiglast koju saanud juba. Ülimalt keeruline kogu see ühiskondlik jama, mis siin käis. Ma lugesin seda teksti ja mul kohe hakkas jooksma. See ongi müstika. Ma olen kaks korda võõra teksti peale kirjutanud. Ühe korra kirjutasin loole „Tüdruk,“ mis on Wright Makowsky tekstile. Samamoodi ma tookord lugesin ja see hakkas mul peas jooksma. Samuti ka Mareki tekstiga. Nii kui ma seda lugesin, ma olin väga raskelt haige sellel päeval ja mul tuli kohe see teema. Ma tükkaega mõtlesin, et ma olen selle varastanud kuskilt, võibolla olen ka, aga andke andeks kui ma kellegi klišeesid olen seal ära kasutanud, see on huvitav ja see jookseb kohe,” rääkis Veziko lähemalt laulu sünniloost.
Muusik tunnistas, et ka eile mõtles ta selle peale, et kuidas üldse uued laulud repertuaari tulevad. Eelmiste lauludega on ta kontserditel teinud nii, et need on justkui lisaloo lisalood, sest siis on tal aega sinna ette rääkida, miks see nii on ja sellel hetkel on ka inimesed uuele laulule kuidagi vastuvõtlikumad. “Ma olen proovinud ka nii, et jätan selle kontserdi keskele ja siis sellest libisetakse ruttu üle, kõik ootavad teist lugu. Mul on üks kuulus lugu, siis nad ootavad ikkagi seda koguaeg. Kui sa oled kontserdi ära teinud, siis on õige aeg seda teha minu arust.”
Veziko on aastate jooksul saanud aru, et kui sa kirjutad, siis inimesed saavad asjadest teistmoodi aru. Kui muusik Marek Sadamale oma loo rääkis, siis ütles ka viimane, et see pole üldse see. Veziko sõnul pole see aga üldse oluline, sest nende asi on anda edasi mingisugust tunnet või emotsiooni. “Kui sa leiad mingid mõtted, millega sa suudad samastuda, siis see on kõige tähtsam moment – sina samastud mingisuguste oma kogemuste, mälestustega, mina enda omadega, Marek enda omadega.”
Millise sõnumi Alen aga kõikidele öelda soovib? “Olge terved, olge hoitud ja näeme tulevikus.”
