Metsosopran Kadri Tegelmann: ooperilaulja jaoks ei lõpe õppimine iial
Palamuselt võrsunud metsosopran Kadri Tegelmann töötab lauljana Hollandis, kus on esinenud mitmeski kandvas ooperirollis. Hollandi Rahvuslikust Ooperiakadeemiast magistrikraadi omandanud ning end Madalmaade Ooperistuudios täiendanud Kadri ooperirollide hulka kuuluvad Laps Raveli ooperist “Laps ja nõidus”, Ramiro Mozarti ooperist “Armastuse pärast aednikuneiu”, Gianetta Donizetti ooperist “Armujook”, Pane Cavalli ooperist “La Calisto”, Mercedes Bizet ooperist “Carmen” jpt. ”.
2012. aastal osales ta nii Amsterdamis Roger Moreno Rathgebi teose “Requiem for Auschwitz“ kui ka Urmas Lattikase teose “Paunvere mäletamine” esmaettekandel Palamuse kirikus.
2014. aastal esitas Kadri Tegelmann esmaettekandes Helena Tulve teose “Sinna otsime teed tagasi” ja tegi debüüdi Hollandi Rahvusooperis (praegu maailma parimaks tunnistatud ooperiteater) Martijn Paddingi ooperis “Laika”. Hollandis, Saksamaal, Soomes, Sloveenias ja Belgias on Kadri esinenud ka soolokontsertidel.
Eestimaa publik saab Kadri laulu ja esinemiskarismat nautida 6. augustil Palamuse kirikus toimuval kontserdil „Mozarti Gala“.
Mida tähendab teie jaoks Wolfgang Amadeus Mozart ja tema looming?
Kuulnud ja lugenud olin kuulsast heliloojast juba lapsepõlves. Mozarti avastasin enda jaoks aga 18-aastaselt, kui Elleri-nimelise muusikakooli õpilasena laulsin Cgerubino aariat ooperist „Figaro pulm“. Mozarti muusika on minu jaoks imeline. Laulja peab Mozarti loomingut esitades täpselt nooti jälgima, kui ta seda teeb, siis helilooja n-ö aitab ka lauljat.
Mida kuuleb teie esituses Palamuse kirikus?
Ettekandele tulevad aariad, duetid ja ansambliesitused ooperitest „Figaro pulm“, laulan ka Cgerubino aariat, samuti „Cosi van Tuttest“ ja „Võluflöödist“. Kõige rohkem on mul esitusi ooperist „Cosi van Tutte“, mis sobib hästi kokku mu häälepartiiga.
Kas koduvallas esinemise eel on ka teatud esinemisnärv?
Igaks etteasteks peab laulja põhjalikult valmistuma ja see käib ka „Mozarti Gala“ kohta. Esinemist on vaja ikka lihvida ja nii käin spetsialistidega konsulteerimas. Sarnaselt spordiga peab olema ooperilauljas visadust ja õppimine ei lõpe iial.
Kuidas tekkis mõte omandada muusikaline kõrgharidus Hollandis?
Asi algas kursusest, mida Haagi Kuningliku Konservatooriumi õppejõud Elleri-nimelises muusikakoolis läbi viisid. Otsustasin sellesse kõrgkooli kandideerida ja mind võeti vastu. Meeldib, et Hollandis soositakse igati iseseisvat õppimist. Teatud aja tagant lähed õppejõu juurde ja saad teada, kaugele oled jõudnud ja kuidas end edasi arendada.
Kuidas tunnete end vabakutselisena?
Kandideerin projektist projekti, kuid ka vabadusel on oma väärtus.
Ooperis „Carmen“ olete olnud Mercedese rollis. Kas häälepartii poolest sobite ka Carmeniks?
Jah, seda küll, kuid arvan, et Carmeni mängimiseks pean veel kannatatust varuma. Mõnegi osa laulmiseks on hea, kui teatud aja ootad.
Mida peate hollandlaste parimaks omduseks?
Nad on väga vahetud ja otsekohesed. Samas välditakse halvasti ütlemist, kuid peetakse oluliseks asjad selgeks rääkida.
Kuivõrd olete tutvustanud Hollandis eesti kultuuri?
Olen rääkinud oma sünnipaigast Palamusest ja kirjanik Oskar Lutsust. Meil on oma sõpruskonnaga loodud ansambel, mis esitab eesti ja meie naabermaade rahvalaule, mille publik alati väga hästi vastu võtab.
Jaan-Ivo Lukas
