Rein Rannap tuleb Peipsi randa Kasepääle klaveriga
Tuleval nädalavahetusel toimuvad Mustvee vallas Kasepää laululaval traditsioonilised Peipsi Romantika kontserdid, mille raames tähistab näitleja ja muusik Marko Matvere Jõgevamaal oma esimest juubelit.
Kaunite ja jõuliste meloodiate kooskõlaks tõotab kujuneda helilooja ja klaverikunstniku Rein Rannapi ja Ott Leplandi ühine etteaste. Maestro Rein Rannap andis mõned päevad tagasi ka intervjuu Heade Uudiste portaalile, kus toonitas, et talle meeldib väga esineda looduskaunites paikades ja rääkis sellestki, kuidas klaver Peipsi kaldale jõuab.
Olete kindlasti esinemistega hõivatud. Mis motiveeris vastu võtma kutset Peipsi Romantikale musitseerima tulla?
Tundus huvitav, sest pole sealkandis mõnda aega esinemas käinud. Samuti oli soov katsetada esimest korda publiku ees neid minu kirjutatud ja Oti lauldud laule, mida oleme viimasel ajal salvestanud stuudios uue CD-plaadi jaoks. Huvitav on teada saada, kuidas need uhiuued seaded elavas esituses kõlavad ning publik need vastu võtab. Oma tänapäevaseks, tuttavlikuks muudetud helikeelega peaksid need lood kõnetama just nooremat publikut. Kuigi meloodiad on ammused, on need nüüd noorte muusikute soovituste ja näpunäidete põhjal kõvasti ümber töödeldud.
Huvitav on teada saada, kuidas need uhiuued seaded elavas esituses kõlavad ning publik need vastu võtab.
Kuivõrd repertuaari valikul oli diskussioone?
Arutlesime Otiga väga põhjalikult ajal, kui valisime plaadile laule. Selliseid lugusid, mis sobisid meeshäälele, ja mis minu arvates oleksid ka Otile sobinud, oli ikka hulgi. Ott valis neist sellised, mis teda kõnetasid ja millega tal kohe isiklik side tekkis. Väga olulised tema jaoks olid siinjuures ka laulusõnad.Kontserdile kava valides pole meil Otiga valikuvõimalus loomulikult veel nii suur, erinevalt Maarjast, kellega oleme koos kontserte andnud juba varsti ligi 20 aastat.
Peipsi piirkond on kahe kogukonnaga, eesti ja vene. Kas tuleb esitamisele ka lugusid, mis võiksid hästi meeldida venekeelsele publikule?
Mu looming on väga eesti luule põhine. Seni pole keegi soovi avaldanud neid tõlkida. Kui keegi tunneks huvi, oleks mul loomulikult väga hea meel.
Kas mõned laulud kõlavad Peipsi Romantikal esmakordselt?
Ükski meloodia ei kõla esmakordselt, kuid minu jaoks on ka nende 10 plaadilaulu esitused nagu esiettekanded, sest need on meil nii tugevasti ümbertöödeldud, et mõne puhul ei tunne ma isegi ära, et tegemist on minu noorpõlve loominguga (osade lugude puhul lausa üle 40 aasta vanuste meloodiatega). Muutsime nii rütme ja kõlavärve kui ka tugevalt harmooniat ning bändi tungival soovil muutsin isegi mõningaid meloodianoote, mis üldiselt on helilooja jaoks enneolematu. Kõik ikka selleks, et tulemus oleks tänapäevasem, moodsam!
Kuidas jõuab Peipsi rannale klaver?
Esinen oma digiklaveril, mis on pisut väiksem kui naturaalne tiibklaver, kaaludes “vaid” 100 kilo. Koos kastiga tõstavad seda kaks tugevat või neli nõrgemapoolset meest.
Esinen oma digiklaveril, mis on pisut väiksem kui naturaalne tiibklaver, kaaludes “vaid” 100 kilo.
Millise laulu või muusikapala esitus võiks kujuneda teie kontserdi kulminatsiooniks?
Mu enda jaoks on kõige põnevam nende uute seadete esiettekande õnnestumine ja vastuvõtt publiku poolt.
Kuulajaile tõenäoliselt meeldib rohkem tuttavam muusika. Nende jaoks on võib-olla kulminatsiooniks tuntumad meloodiad, nagu näiteks kavas olevad “Rahu”, “Eesti muld ja eesti süda”, “Nii vaikseks kõik on jäänud” jt. See, mis on juba enne tuttav, on tavaliselt ikka menukam. Kuid mine sa tea, äkki haarab noorem publik need uued seaded lennult!
Plaadilugude hulgas on mõningaid selliseid, mida huvilisem kuulaja võib ka juba teada, nagu näiteks “Must ronk”, “Tango”, “Rumal rahutus” jt. Ma loodan, et vähemalt osa neist saavad sama edukaks ja tuntuks, kui mu seni hitiks saanud laulud.
Kas plaanite leida aega Peipsi-äärsete kultuuriväärtustega (vanausuliste kultuur) tutvumiseks ja kas on kavas osta ka Peipsi kala-sibulat?
Kindlasti ostan kuivatatud või suitsutatud kala, kui näen seda tee ääres müüdavat!
Kindlasti ostan kuivatatud või suitsutatud kala, kui näen seda tee ääres müüdavat!
Kui olen esinenud tuuridel, mil meeskond on jäänud ööbima lähedusse, olen ikka kasutanud järgmist päeva selleks, et tutvuda ümbruskonna kultuuri ja loodusega, näiteks olen just varasemate esinemiste vahel külastanud Kuremäe kloostrit ja matkanud seal läheduses oleval rabarajal.
Kindlasti oleks väga huvitav tutvuda ka vanausuliste kultuuriga. Seekord kahjuks ei jää selleks aega, sest tuleme Tallinnast heliprooviks kohale ja pärast kontserti sõidame tagasi koju. Järgmisel päeval sõidan lühikesele puhkusereisile.
Mida üldse arvate maapiirkondades tippartistidega kontsertide korraldamisest, kas selliseid muusikasündmusi võiks rohkem olla?
Mulle meeldib väga esineda maal, väga väikestes kohtades. Neis on sageli mingi eriline armsus, lähedasem kontakt kuulajatega. Näiteks ei unusta ma kunagi talvist kontserti Rõuge vanas hubases kultuurimajas, kus kõik ahjud saalis ja mujal majas parasjagu küdesid. Loomulikult võiks kontserte maal olla palju-palju rohkem. Olen absoluutselt kindel, et ka kõik teised artistid oleks, nagu mina, valmis meelsasti esinema mööda kaunist Eestimaad, kuid – vähemalt klassika vallas – on selliste väikeste kontsertide toimuda saamiseks vajalik omavalitsuse, riigi või kultuurkapitali poolt tulev toetus.
Usutles Jaan-Ivo Lukas
