MUUSIKUD MUUSIKAST: Rita Ray

Rita Ray on noor Eesti lauljanna, kelle hääles on energiat ja jõudu. Võimsad ja hingestatud esitused on saavutanud hiljaaegu palju kõlapinda.

Muusikatoimetaja julgeb ennustada noore lauljatari kerkimist silmapaistvaimate sekka. Siin on imelist toonikvaliteeti, maitsekust, musikaalsust ja haritust.

Laval on ta Rita Ray, tavaelus kõikidele siiski lihtsalt Kristi. Ta on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli popdžässlaulu erialal ja omandab kraadi Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia džässiosakonnas.

Millal tundsid, et muusika on sind päriselt endale saanud?

Ma ise ei mäleta, et oleks sellist kindlat hetke olnud, millele näpu peale saab panna. Olen tegelenud väga erinevate hobidega kooliaja vältel, kuid muusika on see, mis on mind alati saatnud. See kõik juhtus väga orgaaniliselt. Gümnaasiumit lõpetades aga sain aru, et ma pean laulmist edasi õppima.

Eestlane pole aldis kiitma, kuid hea sõna kahtlemata inspireerib ja innustab. Millal sind viimati kiideti muusika eest?

Mina leian jällegi vastupidist. Eestlane kiidab siis, kui asi on kiitmist väärt. Tõepoolest, sellist sõbralikku seebimula meie inimene ei kipu ajama, kuid kui miskit ikka südamesse läheb, siis tullakse enamasti ütlema. Viimati sain väga head tagasisidet esimese singli eest.

Keda ise kiidaksid Eesti muusikamaastikul?

Minu lemmikkollektiividelt ja -muusikutelt leiab ühe ühise omaduse. Nimelt on selleks eriline sound. Helikeel, kõlapilt, mis iganes seda eesti keeles võimeline kirjeldama on. Just see originaalsus ja omanäolisus on see, mis mind lummab. Minu lemmikute playlist’is leiab kindlasti sellised artistid nagu Lexsoul Dancemachine, Frankie Animal, Vaiko Eplik ja Mari Jürjens.

Ega diplom ei tee veel profiks. Mis peale paberi eristab sinu arvates profimuusikut harrastusmuusikust?

Mõtteviis.

Mis ja kus on koht, kus vabal õhtul meelsasti aega veedaksid? Kui on avalik koht, siis kes võiks olla seal laval?

Olen oma vähesed vabad õhtupoolikud tihtipeale veetnud džässiklubis Philly Joe’s. Ükskõik kes laval ka poleks, elamus on garanteeritud.

Soovita pala, plaati või kontserti, mis sinu arvates on (viimase aja) parimaid kuulamiselamusi.

Aretha Franklini 1972. aastal salvestatud kontsertalbum “Amazing Grace”. Olen seda juba peaaegu kõikidele kuulata andnud. Mäletan eredalt hetke, kui sattusin sellelt albumilt järjekorranumbrilt teist lugu kuulama. Toimetasin omi toimetusi, kuni ühel hetkel tardusin ja istusin maha. Vähesed muusikaelamused kaevavad augu südamesse ja teevad endale seal igavese pesa, kuid sellesse plaati on talletatud miskit nii ilusat ja kordumatut. Sõnad üksipäini ei suudagi seda tunnet edasi anda.

Mis on sinu enda sulest ilmunud paladest / plaatidest / videotest selline, mida uhkusega esitleksid?

Esimese koha saab minu äsja ilmunud singel. See on aus ülestunnistus olukorrast, kus ma olin seda lugu kirjutades. Pealiskaudselt kõlab see täpselt nii, nagu see kuulajale kõlama peaks. Kuid veidi sügavamale triivides leiab sealt nii mõndagi, mida õnneliku meelega ei meenuta.

Teisele kohale asetaksin eelmisel aastal alustatud projekti „Etta James 80“. Selle raames toimus üks tähelepanuväärseimaid kontserte Sõru Jazz 2018 festivalil, kus viimaseks looks („I’d Rather Go Blind“) tulid lavale täiesti ootamatult Eesti parimad džässmuusikud.

Sellelt kontserdilt on pärit ka üks teine salvestus, mis mulle endale head mälestused silme ette toob.

Kui lubad endale unistada, siis mis võiks Eestis tegevmuusiku jaoks paremini (korraldatud) olla?

Kõige suurem murelaps on kindlasti autoritasudega seonduv. Inimesed on tänu Spotify ja Youtube’i invasioonile harjunud, et nad saavad kogu maailma muusika tasuta kätte. Kuid kui väga labaselt mõelda, on muusika lõppude lõpuks siiski meelelahutus. Hingetoit ja -jook. Inimesed on nõus maksma muu meelelahutuse eest tohutuid summasid, kuid kui tuleb hetk toetada oma lemmikmuusikut ja tulla kontserdile või osta plaat, siis on järsku hinnad liialt kallid. Alati võib ju viriseda, aga üldiselt on Eestis üpriski hästi võrreldes suuremate riikidega.

Rita Ray kontserdid:

NO Jazziklubi – 1. märts

London, Notting Hill – 8. märts

Tudengijazz 2019 – 15. märts

Võru Jazziklubi – 22. märts

Radisson Blu Sky – 1. aprill

Tartu ETK – 4. aprill