Avaleht Inimene Parimaiks heliraamatute lugejaiks valiti Urve Koni ja Andres Ots
Parimaiks heliraamatute lugejaiks valiti Urve Koni ja Andres Ots

Parimaiks heliraamatute lugejaiks valiti Urve Koni ja Andres Ots

Foto: MTÜ Kakora/Invamessin 2012 Kombatav Tallinna kaart

Nägemispuudega inimesed valisid parimaiks heliraamatute lugejaiks Urve Koni ja Andres Otsa. Käesoleva aasta kevadtalvel läbi viidud hääletusel tunnustasid nägemispuudega inimesed parimaid heliraamatute esitajaid ning valisid parima heliraamatu. Populaarseima naislugeja tiitli pälvis Urve Koni. Parimaks meeslugejaks valiti ülekaalukalt Andres Ots. Enim meeldinud heliraamatuks osutus Andres Otsa 2008 Eesti Pimedate Raamatukogus pealeloetud Alexandre Dumas’ „Krahv Monte-Cristo“. Urve Koni loetud raamatuist nimetati enim Peter Høegi “Preili Smilla lumetaju“.

Andres Otsa kõrval tõsteti meeslugejatest esile enim Hans Kaldojat, Mart Aasa ja Margus Kalderit. Naislugejatest said peale Urve Koni palju hääli veel Katrin Karisma, Aiki Haug ja Helle-Reet Helenurm.

Hääletuse korraldas nägemispuudega raamatusõpradest koosnev Heliraad, mille kutsus käesoleva aasta alguses kokku MTÜ Kakora. Heliraamatute kuulamine on pimedate ja vaegnägijate hulgas üks armastatumaid vaba aja tegevusi, mistõttu tekkis idee tunnustada parimaid heliraamatute esitajaid ja valida parim heliraamat. Ettevõtmist tahetakse jätkata ka edaspidi ja kujundada sellest traditsioon.

Urve Koni esituses on Eesti Pimedate Raamatukogus 144 heliraamatut. Tema loetuna on pimedatele kättesaadavaks saanud Antoine de Saint-Exupéry „Väike prints“, A. A. Milne „Karupoeg Puhh“, Ernest Hemingway „Kellele lüüakse hingekella“, Karl Ristikivi „Hingede öö“, A. H. Tammsaare „Kõrboja peremees“, Astrid Lindgreni „Röövlitütar Ronja“ ja „Vennad Lõvisüdamed“ ning hulgaliselt Eesti pimedate ajalugu käsitlevaid raamatuid.

Andres Otsa esituses võib Eesti Pimedate Raamatukogus leida 62 heliraamatut. Ta on plaadile lugenud mitmed Oskar Lutsu ja Indrek Hargla teosed, Jaroslav Hašeki „Vahva sõduri Švejki seiklused maailmasõja päevil“, Giovanni Boccaccio „Dekameroni“, Gabriel García Márquez’ „Sada aastat üksildust“, Tove Janssoni „Muumitrolli“, Mark Twaini „Tom Sawyeri seiklused“, Ernest Hemingway „Vanamehe ja mere“, Tiit Aleksejevi „Palverännu“, Astrid Lindgreni „Karlssoni katuselt“ ja kõik Kalle Blomkvisti lood.

2013. aastal pälvis Andres Ots ka Karl Adra preemia. Karl Adra nimelist auhinda antakse draamanäitlejale, kelle korrektne eesti keel, kõnekultuur ja sõnumi selgus kõige paremini publikuni jõuavad.

Tunnustused antakse üle festivali Puude taga on inimene avamisel 7. juunil kell 18:00.

Kommentaarid