KUULA RÄPILUGU I Üllatusi täis mees! Kulturist Egert Oiov andis välja räpiloo
Kulturist Egert Oiov sai valmis laulu „Miljon küsimust“.
Egert kirjutas esimesed read vihikusse umbes 15-aastaselt. Sellest perioodist kuni 20. eluaastani kirjutas ta päris intensiivselt, peale seda tuli aga pikk paus sisse. „Teema oli siis popp ja noortepärane,“ räägib ta. „Teine asi oli protest ühiskonnas toimuva vastu. Paljud teemad sai sõnadesse panna ja verbaalselt sõnum edasi antud. Toona oli see kõik mitte ainult muusika, vaid ka elustiil laiemalt.“
Uus algus tuli umbes pool aastat tagasi, kui hea sõber Allan Triik (kellega ta ka kunagi varem muusikas koostööd tegi) pakkus võimalust ühes loos räpiosa teha. Egert mõtles, et miks mitte proovida ja hakkas peale seda asjaga taaskord veidi tõsisemalt tegelema.
Miks see avalik saladus on?
Saladus tegelikult ei ole. Uuemat materjali lihtsalt pole veel piisavalt. Loodetavasti jõuab nüüd jälle rohkem laine peale ja siis saab ka rohkem nähtaval olla.
Mis sind lugude kirjutamisel enim inspireerib?
Inspiratsiooni saab enamasti elust enesest. Sageli on mingid konkreetsed teemad, millel tahaks sõna võtta või kasvõi läbi huumoriprisma käsitleda. Kirjutamisel peab tulema mingi selline tunne, et on õige hetk ja võib-olla miskit hingel ka. Kunagi sai tehtud päris palju ühiskonnakriitilist muusikat, samas aga lauldud ka lilledest ja liblikatest. Seega kõik oleneb. Kindlasti loeb palju taust, kuhu peale sõnu kirjutada. Instrumentaali kuulates tavaliselt tekib see tunne või inspiratsioon, mida selle biidi peale võiks valada.
Kuidas sündis “Miljon küsimust“?
Selle looga oli tegelikult lihtne. Allan käis tausta välja, et sellele võiks midagi proovida. Suhteliselt kohe oli selge, et peaks olema selline veidi mõtisklev teema. Algselt tahtsin läheneda veidi diibimalt, aga kirjutama hakates tuli selline groteskne huumor juurde. Päris mitu korda sai sõnu ümber kirjutatud ja algne variant oli oluliselt teistsuguse sõnumiga. Kindlasti on materjali, et saaks teise osa teha. (Muigab.)
Mis on loo ühiskondlik sõnum?
Loos on kindlasti küllaltki palju ühiskonnakriitikat. Mõte ongi selles, et kas alati elad selliselt, nagu oled tahtnud või oled mingiks hetkeks lihtsalt elu ära elanud. Mida oled ära teinud ja mida tegemata jätnud ja miks? Ühesõnaga miljon küsimust ja ega neile kõigile tegelikult vastuseid ei olegi. Isegi kui oleks, siis ka tõde on kahe otsaga. Võib ka kontekstist välja tulla ja mõelda laiemalt, et kas see, mida sa hetkel teed, on see, mida sa tahad teha või pead aastate pärast tõdema, et soovisid hoopis midagi muud.
